Единый рынок
3.etapp algas 1.jaanuaril 1999. Ьheteistkьmnes EMU riigis hakkas elektroonilisel kujul kehtima ьhine arveldusьhik euro, mis asendas ECU. 1.jaanuaril 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad kдibelt. EMI asemel alustas 1999.aastal tццd Euroopa Keskpank (European Central Bank- ECB) ja Euroopa Keskpankade Sьsteem (European systems of Central Banks- ESCB).
Euro.
1995.aastal otsustas Euroopa Ьlemkogu, et Euroopa Liidu ьhisraha hakkab kandma nimet “euro”. Sellise nime valimiseks oli eelkхige kolm pхhjust:
-“euro” sьmboliseerib Euroopa identiteeti;
-“euro” on lьhike ja suurepдrane nimetus rahale, mida hakkavad kasutema keeleliselt vдga erinevad rahvad;
-“euro” tдhendus on kхigis keeltes sama. Selle nimetuse kasutamist ei takista ajaloolis-poliitilised traditsioonid ning kultuurilised vхi religioossed eripдrad.
Kokkuvхtte.
Ьhtne turg ei kujuta endast pelgalt ьhte sammu teel tдieliku majandus- ja valuutaliiduni. Ta peab ьhtlasi tдitma liidu jaoks arku rolli ajal, mis see valmistub kaheks uueks vдljakutseks, millele tuleb vastata enne 2000. aastat. Pдevakorda tulevad sellised olulised kьsimused nagu laialdased insitutsionaalsed reformid, lepingu laiendamine hхlmamaks riigikaitse valdkonda ja Euroopa Liidu demokraatlike struktuuride tugevdamine. Teine vдljakutse seisneb Euroopa Liidu uues laiendamises.
LISA
Jah ьhtsele turule.
Enam kui pooled eurooplastest (54%) tunnevad end pдrast Euroopa ьhtse turu kehtestamist 1.jaanuaaril 1993 olevat “vдga/ьsnagi lootusrikkad”. Umbes 35% on “vдga/kьllaltki murelikud” ja 11%-l ei ole mingi seisukohta. Kхige optimistlikumad on hollandlased (70% “vдga/ьsnagi lootusrikkad), iirlased (69%), kreeklased (64%) ja taanlased (61%). Neile jдrgnevad itaallased ja belglased (57%), portugallased (54%), hipaanlased ja britid (53%), sakslased (51%) ja prantslased (47%).
T
oodud
arvud on saanud 12 liikmesriigis 1994.a. kevadel lдbi viidud
avaliku arvamuse kьsitlusel.