Uni ja unenaod (estonii)
Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust oma raske kehaga lцmastanud mдgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas Kreeta kultuuri mхju.
Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates ,,хhujumalate" vхitu vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.
Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.
3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.
Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lхpetas oraakel tegevuse.
Muuseas on Delfi oraakli pдrast ka ,,pьha sхda" peetud. See oli 352. a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud Delfi templi vara ning maksid sellest sхduritele palka. Kreeklased said Makedoonia Aleksandrilt lььa ja Delfi oraakel sдilitas veel mхneks sajandiks oma funktsioonid.
Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vдhem tдhtsaid oraaklipaiku. Tuntuim ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Pхhja-Kreekas muistses Epiirias, kus pьhade tammede kohina jдrgi pььti Zeusi tahet teada saada.
Dodona hiiest rддgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis asutatud juba enne VI sajandit.
Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne helleenide hцim, kelle nime jдrgi hakati edaspidi nimetama kхiki kreeklasi helleenideks ja kreeka kultuurimхju hellenismiks.
Oma tegevuse lхpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mхttelisi ennustusi. Nдiteks цelnud ta Lььtia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pдrsia sхja kohta nхu kьsima:
,,Kui iiletad Halyse jхe, purustad suure riigi!" Kroisos ьletas jхe... ja purustas oma riigi!
Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sхtta astusid, kьsinud sхja tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sхda' pisarateta." Spartalased vхitsid, kaotamata ьhtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud, naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates vхiks viimast ennustust siiski хigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas vхi vххrsil). Ja vхita sхda ilma ьhegi kaotuseta pole just kergesti prognoositav sьndmus.
Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lдhedal Abais. Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pьhamu.
Kreeka-Pдrsia sхdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mхlema poole vдejuhid ka oma unenдgudest. Herodotose andmeil olevat Pдrsia kuningas Xerxes 1 sхjakдigu Kreeka vastu ette vхtnьd oma unenдo tхttu. Ta nдinud unes jumalust, kes andnud kдsu Hellasega sхdida.
Plutarehose andmeil nдinud Kimon, Kreeka vдejuht Kreeka-Pдrsia sхjas, enne Egiptusse ja Kьprosele soori-tatud sхjaretke und:
,,Ta nдgi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka sхnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"
Unenдgu tхlgendanud Kimoni sхber, uneseletaja Antifi-los nii:
,,Koer — see on vaenlane. Kхne ja haukumise vaheldumine on Pдrsia vдgi, mis koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepдrane olla — tдhendab surra.""
Nii juhtuski, et Kimon tхi Kreekale vхidu, kuid hukkus ise Kьprose juures peetud lahingus 449 a.e.Kr.
Herodotosel on veel teateid Ateena endise tьranni Hippiase kohta, kes oli sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vхitles Maratoni lahingus pдrslaste poolel. Herodotos kirjutab:
,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pдrast seda, kui ta eelmisel ццl oli nдinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda unenдgu seletas ta nхnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti vхimule ning sureb vanul pдevil oma kodumaal. Nхnda tхlgendas ta siis oma unenдgu."
Maratoni lдhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja ьks liikuv hammas kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jдtkab:
,,Kui aga hammas nдhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:
,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma vхimu alla. Selle osa, mis хigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.
Hippias oletas siis, et unenдgu on sel viisil tдide lдinud."
Nagu ajaloost teada, kaotasid pдrslased Maratoni lahingu vдiksemaarvulise Kreeka sхjavдe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris surmavalt haavata.
Herodotos pajatab ka kuulsast Termopььlide lahingust. Delfi oraakel oli ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vхi Sparta kuningas peab hukkuma. Herodotos kirjutab:
,,Termopььlides vьbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pдrast ohvriloomade silmitsemisf kхige esimese-m цelnud, et neil tuleb koidikul surra."
Herodotos rддgib ka Termopььlide raidkirjast:
,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui lдbisid teel just Speraeheiose vood.
Ennustaja kьll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta nььd spartalaste kuninga vдest."
Endelisi mдrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.
Ьldtuntud on seik, et Aleksander nдgi enne Foiniikia linna Tььrose vallutamist kilbil tantsivat saatьrit. Unesele-taja Aristandes ьtles, et see tдhendab ,,Sa Tyros" (sinu Tььros).
Aleksander vхttis nхuks Tььrost rьnnata ja vallutas linna.
H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vдgi pддsenud Aasia-sхjakдigul vaid tдnu vдepealik Dionysose hoiatavale unele.
Enne 332. a.e.Kr. Pдrsiasse ettevхetud sхjaretke kьlastas Aleksander veel ьht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:
,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverдnnaku Siva oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid Amonit Zeusiga.
Aleksander kьsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele kinnituse. Plaanitsedes riskantset sхjakдiku kogu Pдrsia vallutamiseks ning pхrgates seejuures makedoonia ьlikute vastuseisule, otsustas ta, et ьldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polьtikat."
Makedoonia Aleksandrile mддratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni enne oma surma. Ta ьtles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa pдeva pдrast Babьlo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr. Babьlonis.
Plato andmeil nдinud ennustavat und ka kuulus mхttetark Sokrates. Kolm pдeva enne oma sunnitud enesetappu цelnud ta sхber Kritiasele, et sureb. Ta nдinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vдrssi. Vдrsis oli цeldud: ,,Kolme pдeva pдrast langed sa maapinnale."
Vana-Kreeka perioodil kujunesid vдlja ka pхhilised ennustuskunsti, mantika moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid luud, viled, kдejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune, kristall, хli, tuli, ohvrilooma sisikond, tдringud, kivid, lamp, laip, kььned, muna, linnud, pulgad, хhk, numbrid, tдhed, endelised sьndmused jt.
Ega tдnapдeval palju uuendusi olegi juurde mхeldud — ehk ьksnes kohvipaks, kaardid ja taldrikukeerutamine.
4. VANA-ROOMA
Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse 753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lддne-Rooma riik germaanlaste ja teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr. omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada. Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jдrgi ennustamist. mida harrastasid etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses (haruspeksia) vхime дra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id. Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — pьromantiaga, mille vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud organismi tule sьmboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pдrit Vana-Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja algas uus, vabariiklik ajajдrk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lхppu unes ette nдinud.
Rooma kuningliku perioodi kohta on mдrkmeid ajaloola-sel N. Maškinil: ,,...sageli pццrduti nхu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes arfasid jumala tahte lindude lennu jдrgi ja selle pхhjal, kuidas nokivad teri pьhad kanad. Pдrimuse jдrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult aga vist vabarngi algul nn. sibьlliraamatud. Nende raamatute koostajaks peeti ennustajat, Kyme sibьlli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid kreeka-keelseid ennustusi. Sibьlliraamatute poole pццrduti vaid erakordsetel juhtudel. Nende sдilitamine oli usaldatud erilistele preestritele ja tхlgendajatele."
Lisada vхiks veel seda, et sibьlliraamatud hдvisid Rooma tulekahju ajal 83. a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kдskis Rooma vдejuht Stilieho aastal 400 pхletada.
Esimeseks sibьlliks on peetud Trooja kuninga Priamose tьtart Kassandrat. Kreeka mхjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibьlli. Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lхuna-Itaalia lддnerannikul Napoli lдhedal. Rooma vцimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ьha rohkem ka kultuurilisi mхjutusi. Eriti suur oli Kreeka mхju. Kreeka pхhilised jumalad vхeti ьle nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars, Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tхin, et nдidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on sдilitanud oma pхhilise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvхimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On nдiteks teateid suurest Sitsiilia orjade ьlestхusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6 aastat orjade kдes, vermiti isegi oma mьnte ьlestхusu juhi Eunuse portreega. Alles mitme konsuli ьhendatud armeed suutsid orjadest vхitu saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Maškin jдrgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kдis kaasas vхimeka maagi ja ennustaja kuulsus. Rддgiti, nagu oleks Eunus suure sььria jumala Athagali kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sььria tsaaride nimega Antioehoseks."
Ьlestхusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma vхimu Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tхusid Sitsiilia orjad jдlle ьles. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Maškin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas selleks loomade sisikonda. Salvius vхttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli ьlestхusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks tдhtede jдrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise ьlestхusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile, siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvддrsemaks vхi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibьllid, pццrdusid nad erakordsetes olukordades Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago vдejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sхjavдe ja oleks vхinud rьnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma raamatus ,,Hannibal" nхnda:
,,0raakel luges ьle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua. Ta andis ka nхu, kuidas seda teha. Sьs aga lisas: ,,Kui te, roomlased, nхnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord muutub хnnelikuks )a vхit sхjas jддb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad edenevad hдsti ja ta pддstetakse, saatke Apolloni pььtiale kinke sхjasaagist ja raha, mida saate sхjasaagi mььgist. Austage sхjamehe relvastust, hoiduge ohjeldamatust lхbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kхige ohtlikum sхda, II sхda Kartaagoga. olevat alguse saanud Hannibali unenдost. Selle tagajдrjel olevat ta otsustanud Kartaago valitsejate nхusolekuta rьnnata Rooma ,,mхjusfддri" kuuluvat Sagun-tumi linnд. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sхdurite ja mitte ainult sхdurite seas kuuldused imepдrasest unenдost, mida Hannibal nдinud ja mis ennustanud vхitu."
Ьks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sхja jooksul oli aastal 216, veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sхjavдele lхksu: jдttis oma laagri nдiliselt maha, kullahunnikud nдhtaval, lхkked pхlemas. Ise aga jдi tee ддrde varitsema, et ootamatult rьnnata. Luure teatas konsul Marius Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lцksuga, ja otsustati kindlustatud laagrist mitte vдljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:
,,Marius Statiliuse teadaanne pхhjustas efekti, mis oli vastupidine sellele, mida ootas Emilius Paulus. Sцdurid hakkasid veel valjemalt ja otsustavamalt nхudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis kдsu teele asuda ja vaid viimasel hetkel хnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide riviembleemid kanti juba vдravast vдlja, kui Emiliuse saadik teatas Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet (minu sхrendus — I.S.).
Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda ьleskцetud sхdureid, et pццrdutaks tagasi laagrisse."
Seega — kui haned pддstsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma impeeriumiga!
On sдilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kхnemees Ci,cero nдgi unes tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas. Muuseas oli Augustus see, kes vхitis 31. a.e.Kr. relvastatud vцimuvхitluses Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.
Ьldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. mдrtsil 44. a.). On teada, et sibьll oli Caesarit hoiatanud 15. mдrtsi eest. Teel senaatorite nхupidamisele kohanud Caesar sibьlli ja цelnud, et 15. mдrts on kдes, aga midagi erilist pole juhtunud. Sibьll vastanud: ,,Kдes, kuid mitte lдbi!"
Edasi kirjutab ajaloolane Grube:
,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest ццsel hirmsaid unenдgusid nдinud. Sьdamest palus Calpurnia 15. mдrtsi hommikul, et Caesar koju jддks. Tхesti tahtis Caesar abikaasale jдrele anda ja konsul Antoniusel enese asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga ьks Brutuse sugulane tuli ta jдrele ja meelitas teda, nii et ta ligi lдks."
Tagajдrg on teada — 23 noahaava.
Mida Calpurnia nдgi? V. Bitneri andmete jдrgi nдinud ta unes, et mehe bьst jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud nдha pistodadega mхrvareid.
PIIBEL UNENДGUDEST
Piiblist leiame 12 prohvetliku unenдo kirjeldust. Need on 1 Moosese, Kohtumхistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lдhemalt.
1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenдgu. Jehoova ilmutab end unes ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvхsa tulevast vхimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.
1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenдost. Jumala ingel selgitas talle Labani riukaid ja kдskis oma sьnnimaale minna.
1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase