Uni ja unenaod (estonii)
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jдigalt fikseeritud: oli vхimalus kulgeda mitme variandi jдrele. Nii ennustab Hadeses Tark Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist: nende laev satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi soove vaos (ei vхta loomi), vхi siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ьksi koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vхtavad loomi).
Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rддgib oma unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20 хuel teri nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo tдhendust — kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod, pхlvedki teil — kхik kaetud on nii nagu ццga. Oigeid kuulen ma ьmber ja nдen: pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla, kus ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning must sьngus kхiki on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lхpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest unenдgudest.
,,Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:
sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude,
petavad
meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud,
kхik
ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa lдbi ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta.
Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvцrdrile surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga хnnestub tal tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi korrates oma pojad, sццtis nende sьdamed sisse nende isale — Atlile. Pдrast seda tappis ta pistodaga Atli ja sььtas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel endelised uned, mida Gudruun pььab vддrtхlgendada.
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid ьles дsja just nornid, unenдost veidrast — kui oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid meelega mххga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast nдha tдhendab tuld, ent emanda viha — indu ja uhkust; pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama jдtta, kхik juurtega vдljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja maitse.
Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja, nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid, rдnkraskel meelel, veri rutjumas soontes.
Nagu oleks mu kдtest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vхikust tundes toitusin korjustest.""
,,Grццnlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hцgnit ja Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See хnnestub ja pдrast nende vastupanu murdmist lхigatakse elusal Hцgnil sьda kehast vдlja. Gunnar puuakse ussaeda.
Hцgni noor naine Kostbera rддgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga vддrtхlgendab neid.
,,...und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui mu murel on pхhjust.
Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja."
Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest.
Kostbera rддgib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et mul hirm kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja siis trampimist oli хige tunduval mддral."
,,HЦGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jддkaru, tuleb rajuilm idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lдbi koja, vist tдhendab vaeva see ja meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sхid, tegin su terveks, saabus maailma ots — ьtle, mis oli see?
Nagu verine mххk oleks vдlkunud sдrgist sul — halb lausuda kaasale sдherdust lumma — nagu piik oleks lццdud su kerest lдbi ja хues ja aias ulusid hundid...
Nagu mцllanuks jхevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas, mхlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi tдhendab?
Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti.
Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun:
,,Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja siia te tulite!"
E. LЦNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lдbi kahe aastatuhande. Nad kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka prohvetlust.
Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu, kus vхiks olla kadunud tьtarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku juurde, kivide vahele.
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkдinen sцtta minna. Ta naine Kyilikki aga rддgib oma hoiatavast unenдost:
,,Kьll see Kyllikki kхneles,
naine ette hoiateli:
,,Oioi armas Ahtikene!
Дra sa mine sхdaje!
Nдgin unda ma magades,
sьgavasti suikudessa:
tuba kхik oli tulessa,
leeki suuri lхkateli
ьsna meie akna alla,
pдraseina peenderalla,
sддlta tuisahti tubaje,
kosena ьles kohades
pхrandalauasta lageje
akkenasta ukse kьlge."
Lemminkдinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid. Nдiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sхda, kui aga vett, pьsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.
Tдhtsamate asjade puhul kьsiti jumalalt-loojalt arbuga nхu, seades lepalaaste arbusхelale.
F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)
II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pдrast tema surma sьnnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes toob rahvale хnne.
III loos soovitab vanem vend pдrast Linda kadumist magama heita, et unes saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nхu anda.
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nдgi Kalevipoeg und:
,,Eite хitses noorel ilul, хitses kui mхrsja kambris, Naine noorik laua taga Pulmapдeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku хues
хnnepдeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas ццsist unenдgu,
Lugu lдbi mхtlemaie;
Mхtles tunni, mхtles teise,
Siis aga nхnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka telepaatilist unenдgu. Kalevipoeg
,,Дrkas unest ehmatades.
Kuri unenдo-kuju
hдdaohtu дhvardelles
vхitis mehe vдsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka ,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenдgu, mida ta nдgi seitse nдdalat kestnud nхidusunes:
,,Eilse pдeva ilmutused
unenдona uuendati,
kirjuks kangaks kujutie
petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LДCPLESIS" (1888)
II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud Lдcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et lддnest saabuvad vallutajad ning et sajandite pдrast saavad lдtlased vabaks.
III loos ьtleb vхitluses Lдeplesisega jдnnijддnud eesti hiid Kalapьis, et ta ema ennustanud rццvrььtlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab Lдcplesist.
VI loos aimab Lдcplesise armastatu Laimdota halba rььtlist, kes hiljem Lacplesise tapab.
ENDED
Ende all mхistan ennustatavale sьndmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle pцhjuseks olevat sьndmust.
Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases" ennustustark Kalchis Trooja langust kьmnen-dal aastal selle jдrgi, et madu sццnud ohvrialtari alt дra ьheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud siis kiviks.
Luurele lдinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutхusnud haigur ennustas head.
Ьle Trooja sхjavдe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sхjalist ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pддstmist ning Zeus andis jaatava vastuse kхuekхmina nдol.
,,0dьsseia"
Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja peigmeeste kohal vхitlevate kotkaste pхhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt ьle i d a poolt tulnud kotkas, kььnte vahel suur valge hani ja mццdus neist paremalt. See tдhendas ikka veel ilusa Helena seletust mццda Odysseuse saabumist ja peigmeeste hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas vхitluse ajal ьle paremalt poolt tulnud kull, kel oli kььsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse suguvцsale jддb saarel vхim.
Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ьlbetele peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kхlas k х u ja jahujahvataja ьtles, et olgu see sццming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas ьle vasemalt poolt tulev kotkas, tuvi kььsis. See oli ettevхtmise nurjumise enne.
,,Vanem Edda"
,,Laulus Sigvцrdrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks enneteks jдrgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on nдha kaht kuulsusehimulist kerglast.
Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on nдha sцrkivaid hunte.
H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg дra lььakse.
,,Grццnlaste loos Atlist" tabavad Hцgnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil lдks paadi kiil pooleks; katkesid rihmad ja tullid; randa jхudes ei kinnitatud laeva; vдrav kriuksus, kui Hцgni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui pдrslased vхtsid ette sхjakдigu Kreekasse olnud Delose saarel maavдrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Vхib-olla oli maavдrin mдrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hдdasid ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda plaksuga laulatussхrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei mдrganud. Kolm nдdalat hiljem suri ta mees samal kuupдeval, mil neid oli laulatatud.
— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Дkki purunenud klaas nime kohalt ilma vдlise pхhjuseta. Kaheksa pдeva hiljem suri V. rongiцnnetuse tagajдrjel.
— Ьhes seltskonnas tхstis keegi klaasi uue silla terviseks. Ьldiselt teati, et sild on vilets, seetхttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette lauale, kus see purunes. Sild purunes ьhe kuu pдrast, pхhjustades inimohvreid.
Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lхhnade endelisele tдhendusele.
Lхpuks veel ьhest antiikaja endest.
Kartaago vдejuht Hannibal pццrdus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev jдrgmist:
,,Hannibal oli juba oma merereisi lхpetamas. Lдhenedes Aafrika rannale, kдskis ta ьhel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidдs ta seda halvaks endeks ning kдskis kursi vцtta Lepstisesse ja randuda seal."
Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma vдejuht Scipio purustas ta vдed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal mьrgitas enda mхni aasta hiljem.
KILDE KESK- JA UUSAJAST
Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas vхiksid kхige rohkem huvi pakkuda ьldtuntud nimed ja sьndmused.
Ьks esimesi keskaegseid teateid on ьhe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi kalifaadi kaliifi Harun-ar-Rašidi lugu, mis juhtus 809. a. algul.
Kaliif nдinud unes enda poole sirutuvat kдtt, mis hoidis punakat mulda. Ta kuulis hддlt, mis ьtles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hддl kьsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."
Mхne aja pдrast lдinud Harun-ar-Rašid Samarkandi ja Oxuse provintsi ьlestхusu maha suruma. Tee viis lдbi Gruusia. Gruusias rдnnates jдi kaliif haigeks. Muidugi peatuti. Kalьf kьsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus. Nььd kдskinud kaliif ьhel teenril tuua nдha siinset mulda. Teener ulatanud peoga nдha mulda, mis oli punaka varjundiga.
Mхne pдeva pдrast Harun-ar-Rašid suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.
Tьrgi sultan Murat 1 nдgi 1389. aastal ццl vastu 15. juunit enne serblaste ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sхduri kдe lдbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jдi ta ellu. Ent kui ta pдrast lahingut koos vesiiriga vastase tapetud sцdureid vaatas, hьppas ьks haavatu tema juurde ja tappis ta.
Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutьd-ruk Jeanne d'Arc kodutalust, et kroonida kuningaks dofддn Charles ja juhtida sхjavдge inglastevastases vabadussхjas. Oma plaanidest ei rддkinud ta kellelegi, sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord pхhjalikult lдbi ja ilmnes jдrgmist.
Tхepoolest oli isa ьht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne seda nдgi isa unes, nagu oleks ta tьtar ,,lahkunud koos sхduritega".
Kui see tцepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tьtre uputada.
Saksi kuurvьrst Friedrich III nдgi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a. ьht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hдvitama Rooma. Uni olnud nii erutav, et ta oli sel ццl kolm korda ьles дrganud.
Teatavasti lхi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud teesi Wittenbergi kirikuuksele jдrgmisel pдeval, 31. oktoobril 1517.
Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pдrast tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tхlkis Luther 1522. a. Uue Testamendi saksa keelde.
Martin Lutheri naine Katharina nдgi kord unes kaht vххrast daami, kes tulid ehtima pulmadeks nende tьtart Magdalenat. Peatselt nende tьtar suri.
Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nдgi ццl vastu 1559. aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal plaan minna rььtliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei lдheks vхi vдhemalt turniirist isiklikult osa ei vцtaks. Kхik asjata! Turniiril sattus kuningale piigikild silma ja mхne pдeva pдrast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III nдgi kolm pдeva enne oma surma unes, et kroon, skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa lдbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat iirlaste inglisevastast ьlestхusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riдgi 1610. a. unes, et krooni ehted muutusid pдrliteks (tavaliselt tхlgendatakse neid pisaratena). Ьks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri хnnetu surm jдrjest!
Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George Villiersile ьtles 1628. a. ьks ta aadlikust sхber, et nдeb, nagu oleks talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenхulane Fulton 3. augustil 1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel", pдrast 1900. a.
Siis tulevat ,,imelikud pдevad: naised riietuvad meeste kombel, kannavad pьkse, lхikavad juuksed дra ega hooli aust. Armastus sureb ja abielu rikutakse. Vankrid sхidavad kхikjal ilma hobusteta ja inimmхte kihutab silmapilgu vдltel lдbi ilmamaa... Inimesed kдivad ka vee all, isegi magavad ja rддgivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kхrges хhus lдbi pilvede."
Selle unenдo nдgija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenдgu sai aga ьldteatavaks, sest see puudutas rootslaste-ga peetavat sхda. Uusaasta ццl vastu 1643. aastat nдgi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ьmber Freiburgi linna. Siis tuli aga linnast rььtel ja raius selle mххgaga lдbi. Sьmboolika oli kхigile mхistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nдdala pдrast Freiburg vabaneski.
Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, pхles дra ligi kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle kohta, et seda katastroofi nдgid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661. a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See vхis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ьhele Kariibi mere saare Martinique'i neiule rддkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie. Ennustaja ьtles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sьnnib tal kaks last. Mees ise on pдrit ьhelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas. Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on ьlemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb saarel хnnetuna.
Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais, kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana,