STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))
SISEKAITSEAKADEEMIA
PSЬHHOLOOGIA ХPPETOOL
STRESS
Kursusetцц
Juhendaja:
T. Ruubel
Tallinn 2000
SISUKORD
SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
1.Elustress 4
1.1. Stressi tekkepхhjused 4
1.1.1. Tццstress 5
1.1.2. Organisatsiooni stressitegurid 5
1.1.3. Tццstressi vдltimise meetodid 6
1.1.4. Tцц hьved 8
1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused 9
1.2. Stressipinge 11
2.Stress ja sugu 13
3.Vхitlus stressi vastu 16
3.1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile 16
3.2. Relaksatsioon 17
3.3. Rahustav hingamine 18
3.4. Lihasrelaksatsioon 19
3.5. Mхtlus 21
3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta? 22
3.7. Aroomid stressi vastu 22
Muud meetodid lххgastumiseks 23
KOKKUVХTE 24
KASUTATUD KIRJANDUS 25
Sissejuhatus
Kдesolevas kursusetццs pььan analььsida stressi, stressi tekkepхhjused, stressi mхju inimese organismile ja samuti uurida, kuidas vхidelda stressiga ning stressi profьlaktika meetodeid.
Stress on tavakeeles дrritav nдrvipinge, mis pikema aja jooksul mхjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tхlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning ьlekoormuse tingimustes tegutsemiseks. Sхna “stress” tдhendab, tхlkides inglise keelest, “surve, pinge, rхhumine”. Ensьklopeediline sхnastik annab jдrgmist stressi tхlgendust: stress on organismi pingeseisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mхjurite vastu (Erelt 1999). Kuid esimesena andis stressi tхlgenduse kanada fьsioloog Hans Selje. Tema seletuse jдrgi stress on kхik, mis pхhjustab kiire organismi vananemist ning tekitab haigusi.
Stressoriks vхib saada mistahes nдhtus, mis nхuab organismilt kohanemist. Tььpilised stressorid on psььhiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks.
Iga inimese elus esineb stressi, sest kхikides inimese elu- ja tegevusvaldkondades on olemas stressi impulsid. Stressisituatsioonid tekivad nii kodus kui ka tццl. Juhtimisteooria seisukohalt pakuvad meie jaoks suuremat huvi organiseerimise probleemid, mis tekitavad stressi tццkohtadel.
Peale stressi tekke ьldiste pхhjuste analььsitakse tцц esimeses osas organisatsiooni stressitegureid. Teises osas kдsitletakse ьlepingetest vabanemise vхimalusi ning seda, kuidas mхtelda ja toimida, et stressi vдltida. Kolmas osa sisaldab stressi profьlaktika meetodite kirjeldust, mille hulka kuuluvad pдevakorra ьmberkorraldamine stressivastaseks ja psьhholoogiline esmaabi kriisiolukorras.
Elustress
Stress on harilik ja tihti esinev nдhtus. Kхik meist aeg-ajalt saavad seda tunda, nдiteks, kas ххnsa tundena kхhus ennast uutele klassikaaslastele tutvustades vхi kхrgenenud дrrituvusena ning unetusena eksamisessiooni ajal. Stress on vдltimatu ja selle madal tase kahjutu. Nimelt liigstress tekitab probleemi indiviidide ja organisatsioonide jaoks. Stress on inimolevuse lahutamatu osa. Tuleb хppida vahet tegema lubatava stressi taseme ja liigstressi vahel. Nullstress on vхimatu.
Meie kдsitleme selles tццs ьleliigset psьhholoogilist vхi fьsioloogilist pinget. Uurimused nдitavad, et fьsioloogilised stressitunnused on maohaavandid, migreen, hьpertoonia, hingeldustхbi ja sьdamehaigused. Psьhholoogilised tunnused on ьlitundlikkus, дrevus, depressioon, isutus, unetus ning langenud huvi intiimelu ja suhtlemise vastu jt.
Ьleliigne stress lдheb ettevхttele kalliks maksma indiviidi efektiivsuse ja heaolu languse tхttu. Paljud tццtajate probleemid, mis kajastuvad nii palga suuruses ja tцц tagajдrgedes, kui ka tervises ja tццtajate heaolus, pхhinevad psьhholoogilisel stessil. Stress suurendab otseselt ja kaudselt ettevхtte kulusid eesmдrgi saavutamisel ning vдhendab tццtajate elukvaliteeti.
1.1.Stressi tekkepхhjused
Stress vхib olla pхhjustatud teguritest, mis on seotud kas ettevхtte tццga ja tegevusega vхi inimese isikliku elu sьndmustega.
Osa stressi tekkepхhjusi, nagu kхrge tццpinge vхi jхhker kohtlemine, on kхigile teada, ent mхndagi nendest, nдiteks kдrsitustхbe, masendustunnet, enesesisendust, nдrivat kadedustunnet vхi pettumist lдhisuhetes, ei osata alati nдrvipinge tхusu pхhjustajaks lugeda. Organismi vastusreaktsioon ьhele vхi teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me hindame situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku vхimalusi. Ootamatu, ohtlik ja vдljapддsmatuna nдiv olukord suurendab stressi.
1.1.1.Tццstress
Mххdukas nдrvipinge on tццl mitte ьksnes vдltimatu, vaid koguni soovitav – see sunnib end mobiliseerima, vхimed mдngu panema. Ametikoht, millega pidevalt kaasneb psььhiline alakoormus, ei paku enamikule tervetele ja tццkatele inimestele erilist pinget.
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu nдiteks хpetajad, autojuhid, raamatupidajad vхi mььjad on valmis kinnitama, et nende tцц on tдis nдrvipinget. See ei tдhenda aga mitte alati kхrgenenud stressi vastaval tццalal.
Kroonilise ajapuuduse ja suure tццpinge tunne on miski, mida paljud inimesed ise endale alateadlikult sisendavad – nii selleks, et tдhtsate asjadega hхivatud isikuna teiste silmis tunnustust vхita, kui ka selleks, et arvatud ьlekoormuse olukorras endale ise vдhem kohustusi vхtta.
Kiire tempo, kхrge vastutus vхi suur tццkoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb jдrgmisi subjektiivseid asjaolusid: tцц ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi vхi kolleegidega on halvad, tццkohal valitseb korralagedus, firmas esineb kдegalццmise meeleolusid jne.
1.1.2.Organisatsiooni stressitegurid
Kдsitleme neid tegurid, mis toimuvad organisatsiooni sees ja tekitavad stressi.
Ьlekoormus vхi vдike alakoormus. Nдiteks, tццtajale antakse liiga palju ьlesandeid vхi nхutakse tulemuste liiga nхrget taset teatud aja jooksul. Sellel juhul tavaliselt tekibki frustratsioon ja lootusetuse tunne. Kuid ka alakoormus vхib esile kutsuda samasuguseid tundeid. Tццtaja, kellel ei ole tema oskustele ja vхimetele vastavat tццd, tunneb frustratsiooni, rahutust oma vддrtuse suhtes ning oma koha suhtes organisatsiooni sotsiaalses struktuuris ja tunneb ennast alahinnatuna.
Rollide konflikt. Rollide konflikt tekib siis, kui tццtajale esitatakse vasturддkivad nхudeid, kui on mitu juhti. Rollide konflikt vхib tekkida ka mitteformaalse rьhma normide ja formaalse organisatsiooni nхudmiste erinevuste tulemusena. Selles situatsioonis indiviid vхib tunda pinget ja rahutust, sest ta tahab ьhest kьljest kohaneda kollektiiviga ning teisest kьljest kinni pidada juhtkonna nхuetest.
Segased rolliootused. Segased rolliootused tekivad siis, kui tццtajale pole selge, mida talt oodatakse ja nхutakse. Rollide konfliktist erinevalt nхuded ei ole vasturддkivad, aga samal ajal need on pхiklevad ja ebamддrased. Tццtajatel peab olema kindel ettekujutus juhtkonna ootustest.
Ebahuvitav tцц. Uurimused on nдidanud, et indiviididel, kellel on huvitav tцц, tekib harvem дngistust ja nad haigestuvad vдhem, kui need, kelle tцц ei ole huvitav. Kuid vaatenurgad mхistele “huvitav tцц” kхigil on erinevad: see, mis paistab huvitavana ьhele, ei tдhenda seda, et teisele see kindlasti pakub huvi.
Muud tegurid. Leidub tuhandeid tццkohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu mьra, vilets valgustus, liiga madal vхi kхrge temperatuur, niiskus, vibratsioon, tolm ja haisud, inetud kхledad tццruumid, aegunud tццvahendid ja masinad – kхik see, mida traditsiooniliselt fьsioloogilisteks tццtingimusteks on peetud.
Suure tццkoormuse kхrval tekitavad stressi ka rahulolematus tцц sisu, oma positsiooni ja rolliga.
1.1.3. Tццstressi vдltimise meetodid
Inimestele, kes kannatavad ьlemддrase tццstressi all, soovitatakse rakendada jдrgmiseid meetodeid.
Tццtage vдlja prioriteeti sьsteem oma tццs. Hinnake oma tццd jдrgmisel viisil: “pean tдnaseks tegema”, “teha hiljem, sellel nдdalal” ja “teha, kui on aega”.
Хppige ьtlema “ei”, kui te jхuate piirini, kus ei suuda enam vхtta tццd juurde. Seletage oma ьlemusele, et te saate aru ьlesande tдhtsusest. Seejдrel kirjeldage konkreetsed prioriteetsed tццd, mille kallal te praegu tццtate. Kui ta jддb oma arvamuse juurde, kьsige, mis tццd te peate edasi lьkkama uue tцц lхpuleviimiseks.
Suhelge oma ьlemisega eriti efektiivselt ja usaldusvддrselt. Pььdke aru saada tema probleemidest ja aidake tal aru saada teie omadest. Хpetage oma juhti lugu pidama teie prioriteetidest, teie tццkoormusest ning andma pхhjendatud ьlesanded.
Дrge nхustuge oma juhiga, kui ta hakkab andma vasturддkivaid nхudeid (rollide konflikt). Seletage talle, et niisugused nхuded tхmbavad teid erinevatesse suundadesse. Paluge korraldada nхupidamist kхigi asjaosalistega, et vдlja selgitada probleem. Дrge vхtke sььdistavat agressiivset seisukohta; lihtsalt seletage, missugused konkreetselt probleemid loovad vasturддkivaid nхudeid teie jaoks.
Andke teada juhile vхi kaastццtajale, kui te tunnete, et teie ьlesannete ootused vхi hindamise standardid ei ole selged (segased rolliootused). Цelge neile, et te kahtlete konkreetsetes kьsimustes, mis on seotud ьlesandega ja tahate nхu pidada neis kьsimustes.
Arutage igavusetunnet vхi huvi puudumist tцц vastu oma juhiga. Aga pidage meeles, et ei tohi muutuda kaeblevaks. Seletage, et teie eeldate tццd, mis nхuab pьhendamist ja tahaksite saada vхimalust vхtta osa teistest tццvaldkondadest.
Igapдev leidke aega puhkepausideks ja relaksatsiooniks.
Teised tegurid, mis on seotud stressi teke vдhendamisega, on tervislik toitumine, enese vormis hoidmine kehaliste harjutuste abil, ning ьldtasakaalu saavutamine elus.
Juhtidele soovitatakse kхrge tццviljakuse ning madala stressi taseme saavutamiseks:
Hinnake teie tццtajate vajadusi ja kalduvusi ning pььdke mддrata vastav tцц maht ja tььp nende jaoks. Kui nad nдitavad hдid tagajдrgi selle ьlesande tдitmisel, tхstke tццkoormust tццtajate nхusolekul. Sobivatel juhtudel delegeerige volitused ja vastutus alluvatele.
Lubage oma tццtajatel loobuda mхne ьlesande tдitmisest, kui nendel on olemas mхjuvad pхhjused. Kui on vдga vajalik, et nad tдidaksid seda ьlesannet, seletage, miks seda on vaja, ning seadke prioriteedid jдrjekorda nende tццs, et anda vajalikku aega ja lisaressurse ьlesande tдitmiseks.
Mддrake tдpsemalt konkreetsete volituste, vastutuste ja tootmisootuste tsoonid. Kasutage kahepoolset kommunikatsiooni ja alluvate informeerimist (tagasisidet).
Kasutage liidri stiili, mis vastab antud situatsiooni nхuetele.
Kindlustage vastav hьvitus efektiivse tцц eest. Tццpinge lдbielamine kahjutoova stressina ja tццst saadav rahulolu vхi rahulolematus olenevad paljuski sellest, kui hea palgaga jхupingutusi korvatakse.
Olge eeskujuks oma alluvate jaoks, arendades vхimeid ning arutades koos nendega keerulisi kьsimusi (Popova jt. 1994: 252-256).
1.1.4. Tцц hьved
Tццst hoidumine ja iga hinna eest oma koormuse vдhendamine ei ole kuigi tark tegu. Toimekas tegutsemine ja oma tцц tulemustest rahulduse saamine on ьhevхrra olulised nii hea enesetunde hoidmiseks kui toonuse tхstmiseks. Jдrgnevalt on loetletud mхned ratsionaalselt korraldatud ning energiliselt ja keskendumisega tehtud tцц kasutegurid.
Tцц vхimaldab luua kontakte teiste inimestega ning tunda rahuldust ьheskoos millegi tegemisest, eesmдrgi saavutamisest.
Tцц sunnib avardama silmaringi, хppima pidevalt midagi juurde.
Tццl vхib leida sьmpaatse inimese, kellega on meeldiv ka vaba aega koos veeta.
Koostцц teiste inimestega sunnib ьletama oma vaateviisi piiratust, arvestama ka teiste kogemusi.
Tцц kдigus vхib ise teistele midagi хpetades tunda end targa ja vajalikuna.
Tцц vхimaldab enamasti paremini tegeliku eluga kursis olla kui puhkus.
Tццl vхib leida usaldusvддrse inimese, kellega saab ka oma isiklikke probleeme arutada.
Hingelise kriisi olukorras aitab tцц mхtted iseendalt ja oma muredelt eemale viia.
Iga nхudlikum tццkoht esitab teatud vдljakutse taiplikusele ja nхuab loovust.
Tццl kдimise rьtm aitab vaimselt ja kehaliselt vormis pьsida.
Tцц tagab hea enesetunde hoidmiseks tarviliku tunnustuse ja lugupidamise (Elenurm jt. 1997:25).
1.1.5. Isiklikus elus toimuvad muutused
Igasugune muudatus elus nхuab kohanemist: olgu see siis tццkoha vхi riigikorra vahetus, lapse kooliminek, reis vхi isegi pьhad. Rahulolematus ja pinge on sel puhul ьsna tavalised nдhtused. Inimest vхivad hдirida nii elu rutiin ja ьksluisus kui ka sagedased vхi jдrsud elulised muutused. Tundub, et ьhtaegu inimene januneb muutuste jдrele ja samas kardab neid. Miks? Iga muutus rikub vдljakujunenud tцц- ja elurьtmi ning sunnib muutma inimese harjumusi kдitumises ja mхtlemises.
Olulised muutused elus on seotud kхrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseдralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb, aitab aga toimuvate muutustega kohaneda: probleeme lahendama asuda, hingevaluga toime tulla ning mхtteviisi ja toimimise muutumist ette valmistada.
Kui me uuesti vaatame lдbi elusituatsiooni ja sьndmuste loetelu, mis vхivad esile kutsuda stressi, siis nдeme, et mхned nendest on positiivsed ning avaldavad soodus mхju meie elu peale (pulm, isiklik edu, lapse sьnnitamine, edukalt tehtud eksamid). Peale seda, elu jooksul me kogeme ka teised positiivsed tunded, nt rххm (kooli, ьlikooli lхpetamine, sugulaste vхi sхprade kokkutulek, lemmik vхistkonna vхit), armastus, loomingutхus jne. Stressipinge tekitavad nii positiivsed kui ka negatiivsed situatsioonid. Selleks, et kuidagi vahet teha stressiallikate vahel, positiivsed said nimetuse eustress, negatiivsed – distress.
Psьhholoogid on pakkunud hulga skaalasid, mille abil on vхimalik hinnata ьhe vхi teise sьndmuse poolt tekitatud stressi suurust. Nдiteks 1967.a. T. Holmesi ja R. Rahe poolt koostatud isikliku elu muutuste skaala jдrgi oli tolleaegse Inglismaa elanike jaoks kхige suuremaks stressoriks lдhedase inimese surm, nхrgimaks jхulupьhad.
Kuidas nii meeldiv aeg nagu jхulud vхib stressi tekitada? Ьhele muudab pьhad nukraks ьksiolek. Teisele toovad jхulud kaasa hulga sekeldusi (piduroogade valmistamine, majapidamise korrastamine jne.). Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pьhadelt midagi tхeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kдtte jхudes mitte midagi ei toimugi (Elenurm jt.1997:44).
Kui mingile ajalхigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nхudvaid muutusi, vхib stress ьletada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Seepдrast, kui vхimalik – ьks muutus korraga!
Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Ajal, mil vanad harjumused ei aita enam toime tulla, muututakse nii heale kui kurjale vastuvхtlikumaks, vaimustutakse vхi vihastutakse kergemini, vхidakse uisapдisa otsustada ja endalegi ootamatult toimida. Suurte muutuste ajal on seepдrast tark elada ьks pдev korraga ja kaalukate otsuste langetamine vхimaluse korral edasi lьkata. Samas sunnib turvatunde ja enesekindluse puudumine kiiresti otsustama. Segipaisatuse ja teadmatuse tunne kaovad sedamццda, kuidas uued kдitumis- ja tegutsemisviisid juurduvad. Elu suurte muudatuste aegu annavad tuge kindlad tхekspidamised, usaldusvддrsed pхhimхtted, harjunud tццviisid, keskendumine konkreetsele ja lihtsale praktilisele tegevusele. Nдiteks suure mure vхi leina korral saab tхhusat abi igapдevaste kodutoimetuste дrategemisest.
Teisest kьljest vхib vahel muutustega kohanemiseks vaja olla just lahtiьtlemist mхnest vanast harjumusest. Suured muutused panevad proovile inimese vхime maailma teisiti nдha ja oma tegutsemine sellele vastavks kohandada.
Stress, on otsekui organismi mдrguanne selle kohta, et elus tekkinud muudatusele peaks jдrgnema ka enese muutmine.
Muutustega kaasneb mхnelegi meeliьlendav teravate elamuste kogemine – emotsionaalne pinge tekitab teatud “narkootilise” efekti – nauditakse adrenaliini verre paiskumisele jдrgnevat erutuse ja erksuse seisundit. Leidub inimesi, kes pььavad oma elu mхnusaks teha aina uutesse seiklustesse sukeldudes. Kuid sage uue otsing vхib anda tunnistust iseenda eest pхgenemisest – lakkamatuid muutusi ja vaheldust otsides pagetakse kehva keskendumisvхime, kдrsituse, pealiskaudsuse ning paradoksaalsel viisil ka vхimetuse eest endas midagi muuta. Otsitakse muutusi oma ьmbruses selleks, et ise mitte muutuda.
1.2.Stressipinge
Seega stress on organismi pingeseisund, s.t. keha ja meelte vastus organismile esitatud kхrgendatud nхudmistele (stressi situatsioon). Inimese organism kannatab stressipingest tekkiva mхju all.
Kдsitlegem erisugused inimese seisundid, mis vхivad signaliseerida sisemise pinge olemasolust organismis. Teadvuslik hinnang vхib ьle viia need signaalid emotsionaalsest sfддrist (tunded) ratsionaalsesse (mхistus) sfддri ning sellega likvideerida ebasoovitatava seisundi.
Stressipinge tunnused:
Vхimatus keskenduda millelgi.
Sagedad vead tццs.
Mдlu halvenemine.
Vдsimusetunde liiga sagedane tekkimine.
Kхne kiiremine.
Hajameelsus.
Sagedased valud (pea-, selja-, maovalu).
Suurenenud дrrituvus.
Tццrххmu alanemine.
Huumorimeele puudumine.
Suitsetamise sagenemine.
Kalduvus alkoholilembusele.
Pidev nдlja tunne.
Isu kaotus – ei tunne toidu maitset.
Vхimatus хigel ajal tццd lхpetada.
Kui leitakse oranismi stressipinge tunnused, siis tuleb tдhelepanelikult uurida selle pхhjusi.
Vхimalikud stresspinge pхhjused:
Tihtipeale tehakse mitte seda mida sooviks, vaid seda mida on vaja, mis kuulub kohustuste hulka.
Ei jдtkuta pidevalt aega – ei jхuta midagi дra teha.
Keegi vхi miski ajab taga, rutatakse pidevalt kuhugi.
Tahetakse pidevalt magada – kuidagi ei saa end vдlja magada.
Tuntakse, et kхik ьmbritsevad on ka pinges.
Nдhakse unesid sagedamini, eriti kui on ьlevдsinud.
Suitsetatakse liiga palju.
Tarvitatakse alkoholi rohkem kui tavaliselt.
Ei meeldi peaaegu kхik.
Kodus on pidevalt konfliktid.
Tuntakse pidevalt rahuldamatust elust.
Vхetakse raha vхlgu siis ku ei teata kuidas pдrast tagasi maksta.
Tekitakse alavддrsuse kompleks.
Ei olda kellegagi rддkida oma probleemidest ning ei soovita seda.
Tuntakse, et ei peeta lugu ei tццl ega kodus.
Arvatavasti siin ei ole toodud kхik stressipinge pхhjused. Iga inimene peab ise analььsima oma seisundit ja ilmsiks tegema stressipinge pхhjused, mis on iseloomulikud ainult tema jaoks.
Stress ja sugu
Mхnikьmmend aastat tagasi leidsid inglise psьhholoogid, et naistele on omasemad neurootilised, meestele aga somaatilised stressireaktsioonid: naised kipuvad nutma, nддgutama ja halama, tahavad end tьhjaks rддkida ja ootavad lohutamist. Mehed tхmbuvad pigem endasse, elavad kujutlustes toimunut lдbi vхi eitavad sьndmuste negatiivset mхju, kuni stress kehaliste vaevustena endast mдrku annab. Ьhiste ja esmaste stressi tunnustena kirjeldatakse unetust, masendust ja дrrituvust.
Eesti naised mдrkavad enda juures stressi tunnuseid meestest sagedamini: nad on tunduvalt rohkem ьlevдsinud ja palju sagedamini rahutud, дngistunud vхi ьkskхiksed. Neil valutab pea ja nad kurdavad, et дrrituvad kergesti. Nad kдivad sagedamini arsti juures.
Mehi hakkavad vaevama ebamддrased pisted sьdame piirkonnas, rхhumine rinnus ja pхhjuseta higistamine, justkui raske on hingata ja viha vдljub kontrolli alt. Stressi ьle kurdavad mehed vдhem, sest seda pole kombeks tunnistada. Enese ja oma keha tunnetamisega on Eesti meestel kehvad lood. Oma autost ja selle mootori vхimsusest teatakse kхike, viimasest tehnoьlevaatusest mдletatakse pisemaidki rikkeid, kui aga kьsida neilt kasvхi nende kehakaalu ja veresuhkru taset vхi viimast hambaarsti juures kдimise kuupдeva, siis sattub mees kimbatusse.
Kohustus tццd nii teha, et perele piisav sissetulek tagada, on tugev stressitegur. Selle nimel pььtakse endast viimane vдlja vхtta. Juhtub, et armu ei anta ei alluvatele ega perelegi. Tццstressi tunnused ilmnevad mujalgi: suhted lдhedastega pingestuvad ning sхpradest hakatakse eemale hoidma.
Stressiekspert ameeriklane Georgia Witkin tхdeb, et meeste stressi pхhiliseks pхhjuseks on vхitlus positsiooni pдrast.
Pikka aega on karjддr olnud mehe peaaegu ainuke eneseteostusvхimalus. Amet annab