Xreferat.com » Рефераты по психологии » STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

STRESS (Стресс) (WinWord (на эстонском языке))

talle elu pхhirolli, kuid toob kaasa ka suurema stressi. (Vaatamata sellele, et ьlekurnatus ja tццvдsimus naisi nende endi arvates sagedamini vaevab.) Mehe peamine roll on tццd teha ja sissetulekut teenida – see tagab edu, tunnustuse, kindlustatuse. Teenitud raha, saavutatud positsioon ja omandatud lugupidamine vхivad halvimal juhul osutuda pakutavateks vahetusvддrtusteks ka tervise, armastuse ja hoolimise hankimisel.

Naise “valuuta” on mitmekesisem ning ning ta on riskide vastu paremini kindlustatud. Naist peetakse tavaliselt paremaks suhtlejaks, tema puhul on hinnas ka kaunis ja hoolitsetud vдlimus.

Pьstitanud enesele eesmдrgid ja neid tдitma asunud, sihib mees juba jдrgmisi: ta tahab saavutada nii palju, kui suudab, kuid sageli rohkem, kui parajasti vaja. Mees on tihti vaid ьhes – ameti-rollis.

Naisel on rohkem valikud. Ema, abikaasa ja tццtaja rollide esitatavad ootused on erinevad, ьhe tдitmine ei sхltu teisest.

Rootsi stressiuurija Frankerhaeuser kinnitab, et tццstress kimbutab naisi vдhem tдnu valikuvabadusele: nad ei saa end teostada mitte ainult tццl, vaid ka naise ja emana. Ta puhkab ьhest rollist, tдites teist. Kхige enam kehtib see seaduspдrasus just juhtide ja spetsialistidena tццtavate naiste kohta, kellel on voli ise oma tццd kavandada ja korraldada. Ьlemuseks olemise pinget see naine ei pхe: pigem naudib vхimalust end traditsioonilises meeste valdkonnas teostada.

Mees paneb kхik tavaliselt ьhele kaardile – kui tцц ei edene ja amet ei anna vхimalust end hдsti tunda, siis nдib kхik hukas olevat. Stress tццl muserdab meest enam nii juhina teiste inimeste tegevuse eest vastutamisel kui ka alluvana kellegi kдske tдites. Alluva rolli on mehel raskem taluda kui naisel. Traditsiooniliselt oodatakse juhi ja liidri rolli vхtmist pigem mehelt ning see toob kaasa saavutuspinge.

Sьdamearst Jaan Eha on tхdenud, et Eesti meeste hulgas esineb palju enesehдvituslikku kдitumist, mis viitab suurele stressile ja ebaadekvaatsele enesehinnangule: mхttetud ja ohtlikud manццvrid liikluses, kihutamine, suitsetamine, joomine ja narkootikumide kasutamine. Ьldine nдrvilisus ilmneb olmekonfliktides ja tьhjas sхnelemises. Nii nagu ei peeta kinni liikluseeskirjast ega peeta seadusi miskiks, ei jдrgita ka keha ja vaimu tervist sддstvat eluviisi. Ьhepдeva-unistuste nimel elamine viib mхttetu tхmblemiseni. Vхimalik, et selle pхhjuseks on sotsiaalne ebakindlus ja tuleviku-usu puudumine.

Eesti meeste suremus sьdamehaigustesse on Euroopas esikohal, eriti keskesliste meeste hulgas (Lдti ja Venemaa kхrval). Jaan Eha leiab, et olukord vхib hakata aegamццda muutuma, kui riik ja tццandjad hakkavad vддrtustama inimest ja tema tervist, mitte ainult kasumit. Nдiteks Inglismaal on vхidetud juba ьsna mitu kohtuasja stressist tingitud kahju hьvitamiseks.

Noorte meeste eluvддrtuste ja rollide mitmekesistumine (lххgastumine kodutцid tehes, isaduspuhkusele jддmine jms), mis viimastel aastatel on levinud Pхhjamaades, vхib olla oluliseks stressipuhvriks. Vastutus pere ja jдrglaste ьleskasvatamise eest ei kao, kuid selle teostamise viis suurendab mehe ja kogu turvatunnet ning lдhendab pereliikmeid ьksteisele.

Stressi ьletamise viisid on aja jooksul mхneti muutunud ning mхjutatud mehe ja naise rollidele omistatud tдhendusest. Mхlemad pooled teadvustavad ennast lдbi peegelduse oma ajas ja kultuuris ning pхevad suhte- ja tццpingeid vastavalt sellele, kuidas suudavad neile ootustele vastata.

Meeste ja naiste taktikad stressi tekitanud probleemide lahendamisel on erinevad. Naised kьsivad sagedamini nхu, keskenduvad positiivsele ning hakkavad samm-sammult ja ettevaatlikult katsetades asja parandama. Mehed pььavad ise toime tulla ja hoiavad asja enda teada, kuni kхik on omaette lдbi mхeldud ning olukorra muutmise vхimalused lдbi kaalutud. Kui mees midagi muuta otsustab, siis tahab ta teha kхike korraga. Selline otsus vхib suurendada pinget ja viia purustava kдitumiseni. Niisugust kдitumist toidab mхtteviis: mees ei tohi oma nхrkusi nдidata ning ta otsused peavad olema kindlad ja kхigutamatud.

Kui probleem ei хnnestu lahendada, siis vхib abi olla suhtumise muutmisest. Naistele on omane anda probleemile teine tдhendus, eitada selle olulisust vхi lihtsalt fantaseerida (“kьll kunagi midagi iseenesest muutub”).

Mehed kipuvad otsima sььdlast ning pььavad teda karistada. Nii mхnigi kord vхib “sььdlaseks” osutuda mitte probleemi tegelik pхhjustaja, vaid nхrgem kolleeg vхi pereliige. Ohtlikuks muutub olukord mehe tццvхimele, enesehinnangule ja vaimsele tervisele siis, kui sььdlaseks hakatakse pidama ennast.

Naisi saab mehe stressi leevendada, kui aitab tal probleeme selgeks rддkida, sььkoormat hajutada ning lahendusele jхudmise ьksikasju kavandada ( Elenurm 2000: 40-42).


  1. Vхitlus stressi vastu


Tekib kьsimus, kuidas inimese organism paneb stressile vastu ning juhib seda?

Kдsitleme organismi vхimalikud reaktsioonid stressile ning stressi alandamise pхhiviise:

    • relaksatsioon;

    • keskendumine;

    • hingamise autoreguleerimine.


    1. Mismoodi inimese organism reageerib stressile


Mis on inimese organismi vхimalikud reaktsioonid stressile?

  1. Stressi reaktsioon.

Ebasoodsad tegurid (stressorid) kutsuvad esile stressi. Inimene katsub teadvuslikult vхi teadvustamatult kohaneda uue situatsiooniga. Sellele jдrgneb tasandamine ehk adapteerimine. Inimene kas leiab tasakaalu kujunenud situatsioonis ning stress ei tekita mingeid tagajдrgi vхi ei kohane sellega, see on nn MAL-adapteerimine (halb adapteerimine). Selle tagajдrjel vхivad tekkida erisugused psььhilised vхi fььsilised hдlved, stress kas kestab kьllaltki kaua vхi tekib tihti.

  1. Pasiivsus.

See ilmneb inimesel, kelle adapteerimise reserv on kasin ning organism ei suuda stressile vastu panna. Tekib abituse, lootusetuse ja depressiooni seisund. Aga selline stressi reaktsioon vхib olla ajutine.

Kaks ьlejддnud reageerimisviisi on aktiivsed ja allutatud inimese tahele.


  1. Aktiivne kaitse stressi vastu.

Inimene vahetab tegevusala ja leiab ьles midagi otstarbekamat ja sobivamat vaimutasakaalu saavutamiseks, mis soodustab tervise seisundi paranemist (sport, muusika, aia kujundamine, joonistamine jne).

  1. Aktiivne relaksatsioon, mis suurendab organismi loomulikku adapteerimist nii psььhilist kui ka fььsilist. See reaktsioon on mхjuvam.

Normaalsetes tingimustes stressi vastuseks inimesel tekib дrevus, norutunne, mis on automaatne ettevalmistus aktiivseks tegevuseks kas rьndavaks vхi kaitsvaks kдitumiseks. Niisugune ettevalmistus teostub organismis alati, sхltumata sellest, milline stressireaktsioon tuleb – isegi siis, kui ei toimu mingit fььsilist toimingut. Automaatse reaktsiooni impulss vхib olla potentsiaalselt ohtlik ja viib organismi valmisoleku seisundisse. Sьdamelццgid sagenevad, tхuseb vererхhk, lihased on pingul. Sхltumata sellest kas oht on tхsine (elule дhvardus, fььsiline vдgivald) vхi mitte (solvang) organismis tekib дrevus ja selle vastuseks vastupanekuks valmisolek.


3.2. Relaksatsioon


Дrevuse automaatne reaktsioon seisneb kolmest jдrjestikusest faasist (vastavalt H. Selje teooriale) (Popova jt.1994:288):

    • impulss

    • stress

    • kohanemine

Teiste sхnadega, kui tekib stress, siis stressiseisund hakkab varsti alanema – inimene nii vхi teisiti rahuneb. Kui kohanemist rikutakse (vхi ьldse puudub), siis on vхimalik mхnede psьhhosomaatiliste haiguste vхi hдirete tekkimine.

Jдrelikult, kui inimene tahab suunata oma jхupingutusi tervise sдilitamise peale, siis ta peab teadlikult vastama stressi impulssile relaksatsiooniga. Aktiivse kaitse abil on inimene suuteline sekkuma igaьhte kolmest stressi faasist. Sellega ta vхib segada stressi impulssi mхju, peatada seda vхi (kui stressi situatsioon ei ole tekkinud) nхrgendada stressi vдltides sellega psьhhosomaatilisi hдireid organismis.

Aktiviseerdes nдrvisьsteemi talitlust, relaksatsioon reguleerib meeleolu ja psььhilist erutuse taset, vхimaldab nхrgendada vхi alandada stressist pхhjustatud psььhilist vхi lihaspinget.

Relaksatsioon on meetod, mille abil vхib osaliselt vхi tдiesti lahti saada fььsilisest vхi psььhilisest pingest. Relaksatsioon on vдga kasulik meetod, kuna omandada seda ьsna kerge – selle jaoks ei ole vaja spetsiaalset haridust ega loodusannet. Kuigi on olemas ьks vдltimatu tingimus – motiveering, s.t. igaьhel tuleb teada, milleks ta tahab omandada relaksatsiooni.

Tдnapдeval kasutatakse sadu erinevaid lххgastustehnikaid. Nдiteks jooga jt. ida enesearenduse sьsteemid pakuvad rea tхhusaid keha ja vaimu lхdvestamise vхtteid. Mхned meetodid, nagu nдiteks hiina tervistav vхimlemine ja vхitlustehnika taj chi nхuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida vхib pingeolukorras kohe proovida.


3.3. Rahustav hingamine


Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lххgastunud inimene seevastu hingab aeglaselt ja sьgavalt: kopsudes kulgev хhk nдib diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kхhu- ehk diafragmahingamine parandab organismi talitlust ning aitab kooskхlastada keha, meelte ja vaimu toimimist. Kхhuhingamise tдhtis osa meelte rahustamisel ning дrevuse kхrvaldamisel on aastasadu teada joogidele (Elenurm jt.1997:114).

Tegelikult ei hinga enamus meist korralikult, olgu pinges vхi mitte. Ebaхige hingamine jдtab meid ilma keha puhastavast ning energiat tootvast hapnikust. Soovitatakse leida sobiv koht lebamiseks. Asetada kдed kхhule ribide alla ning alustage aeglast ja sьgavat hingamist. Hingamist vхib harjutada ka pьsti seistes. Sellisel juhul jдlgida, et teie jalalabad asuksid paralleelselt, kдsi asetatakse kхhule. Kui hingatakse хigesti, tuntakse kхhupiirkonna laienemist enne, kui rindkere hakkab kerkima. Hingamist tuleks harjutada 5-10 minutit korraga. See aitab parandada hingamist ka muul ajal ja lьhendab ooteaega, kasvхi tццlt tulles toidupoe pikkades kassajдrjekordades seistes vхi ьhistransporti oodates (DELFI 2000).


3.4. Lihasrelaksatsioon


Jдrgnevalt on kirjeldatud ameerika arsti E. Jacobsoni poolt pakutud 20 pхhiharjutust, mille puhul iga lihastegrupi 15-20 sekundi pikkusele lххgatamisele eelneb 7-10 sekundi pikkune pingutamine.

Sellist tььpi relaksatsioon aitab leevendada lihaspingeid хlgades, kaelas, silmade ьmbruses, kergendab uinumist ning on abiks pingepeavaludest vabanemisel. Lihaste pingutamine – lххgastamine ning kehale keskendumine suunab tдhelepanu piinavatelt mхtetelt kehale ja vхimaldab nхnda vaimul puhata ning ьlekuumenema kippuvaid meeli jahutada.

Soovitatav on praktiseerida umbes 20 minutit pдevas, tьhja kхhuga ning vaikses хhkkonnas. Lihasrelaksatsiooni ajal peaks keha olema vхimalikult vaba: kingad vхiks jalast vхtta ning pigistavad vццd ja rihmad valla pддsta.

Esmalt veendu, et isud mugavalt. Pдrast iga lihastegrupi pingutustlххgastamist jдta 15-20 sekundi pikkune paus, enne kui asud jдrgmist lihastegruppi pingutama. Naudi seda tunnet, mis kehas tekib, kui tunnetad pingutamise ja lххgastamise erinevust, lхtvumise vabastavat toimet. Kui mхni lihastegrupp tundub eriti pingul olevat, siis lхdvesta seda 2-3 korda jдrjest ning jдta seejuures iga pingutuse-lххgastuse tsьkli vahele 20 sekundit.

  1. Alustuseks tee 3 sьgavat hingetхmmet ning hinga aeglaselt ja pikalt vдlja. Tunneta, kuidas keha vдljahingamise ajal pingetest vabaneb.

  2. Pigista rusikad kхvasti kokku. Hoia neid nхnda 7-10 sekundit ning lхdvesta siis 15-20 sekundi jooksul. Jдta umbes sama pikk ajavahe ka enne iga jдrgmise lihastegrupi pingutamist.

  3. Pinguta biitsepseid, nagu demonstreeriksid oma kдsivarte muskleid. Tee seda 7-10 sekundit ja lххgastu siis 15-20 sekundit.

  4. Pinguta kдsivarte sisekьlje lihaseid, sirutades kдed ette. Hoia ...lхdvesta.

  5. Pinguta otsaesise lihaseid, tхstes kulmud nii kхrgele, kui saad. Hoia...lхdvesta. Kujutle, et su otsaesine muutub lххgastudes jahedaks, pea selgeks.

  6. Ava suu nii pдrani, kui suudad. Lase huuled seejuures lхdvaks ning pььa tunnetada lхualuude kokkupuutekohas tekkivat lihaste venitust. Hoia...lхdvesta.

  7. Tee mхned sьgavad hingetхmbed ja langeta pea. Tunneta pead kogu raskuses nagu mхnusa une eel.

  8. Painuta хlad taha, nagu tahaksid abaluid selja taga kokku suruda. Keskendu pingele abaluude taga… ja lхdvestu. (Kuna see piirkond on sageli eriti pinges, vхid sellise pingutamise-lххgastamise tsьkli lдbi teha kaks korda.)

  9. Pinguta rinnalihaseid ja hinga samal ajal mхnusalt sisse. Hoia hinge 7-10 sekundit kinni… ja lase siis хhul aeglaselt kopsudest vдlja voolata. Kujutle, kuidas koos vдljahingatava хhuga lahkub rinnust ьlemддrane pinge.

  10. Pinguta kхhulihaseid ja tхmba kхht sisse, nagu tahaksid kхhunahaga selga puudutada. Hoia pingul … ja lхdvesta. Kujutle, kuidas lххgastuse laine levib lдbi lхtvunud pehme kхhu ja selgroo.

  11. Pinguta tuharalihaseid ja suru tuharad kokku. Hoia …lхdvesta. Tunneta, kuidas niuete piirkond tдielikult lххgastub.

  12. Pigista reied kokku. Pinguta… ja lхdvesta. Tunneta, kuidas sддremarjad pingule tхmbuvad… ja lхdvesta.

  13. Siruta jalad ette ja painuta varbad enda poole. Tunneta, kuidas sддremarjad pingule tхmbuvad …ja lхdvesta.

  14. Pinguta tallalihaseid ja pigista varbad konksu. Hoia …lхdvesta.

  15. Kдi mхttes ja liigutades kogu keha uuesti lдbi ning veendu, kas mхni lihas pole jддnud ьleliigselt pingesse. Kui leiad mхne sellise koha, siis korda selle lihastegrupiga uuesti pingutamise-lххgastamise harjutust.

  16. Olles kontrollinud, et lihased on lхdvad, sea end hдsti mugavalt istuma ja lase lххgastuse mahedal pehmel lainel aeglaselt lдbi kogu keha voolata ning oma vabastava hoovusega kхiki su keha lihaseid ja nдrve pealaest jalatallani puudutada.

Esimesel korral vхtab selline lihasrelaksatsiooni harjutus aega 20-30 minutit, hiljem saad hakkama 15-20 minutiga (Elenurm jt. 1997:115-117).


3.5. Mхtlus


Tдnapдeva kiirustavas maailmas, kus infotulv meid sageli enese alla matta дhvardab, vajaksime ka tццpдeva keskel minuteid, et lihtsalt niisama olla. Mхtluse eesmдrk on meelel peatuda ja mхtetel vabalt minna lasta, keskenduda olemisele “siin ja praegu”. Selline ьmberlьlitumine vдlise maailma tegelikkuselt oma mхttelennu jдlgimisele puhastab ja virgutab vaimu, aidates meid igapдevaaskelduste keerisest tagasi elu sьgavama mхtte ja ainukordsuse tunnetamise rajale.

Meditatsiooni on praktiseeritud vдhemalt viis tuhat aastat. Viimase sajandi uuringute jдrgi tervendab mхtlus nii keha kui meeli: suurenevad tдhelepanu- ja keskendusvхime, tхusevad organismi energeetiline tase ja produktiivsus, tasakaalustuvad meeleolu ja enesehinnang, paranevad enesetunne ja loovus.

Kuidas aitab mхtlus stressi leevendada? Esiteks loob see kontakti intuitiivse ja ratsionaalse, mдllu talletatu ja praeguste mхtete, jдrelduste ning kavatsuste vahel. Teiseks lepitab mхtlus konfliktse loomuse vastandusi – aitab kohandada soove vхimalustega, tasakaalustada kohusetunde ja iha, tunded ja mхtlemise, ideaalidest unelemise ja tхelisusetaju.


3.6. Kuidas vaimset puhkust vхtta?


Ebameeldivatele asjadele mхeldes lдheb meie keha pingesse, sest keha funktsioone reguleerivad ajukeskused ei tee vahet tegelike ja kujuteldavate kujundite vahel. Niisiis reageerib teie keha ebameeldivatele mхtetele, otsekui te oleksitegi selles olukorras. Proovida vхiks vahelduseks midagi vastupidist ja kujutada ette asju, mis tekitavad inimeses hea tunde.

Vaimseks puhkuseks valmistumiseks lхdvestatakse lihased ja hingatakse paar korda sьgavalt sisse. Siis sulgetakse silmad ja kujutatakse ette, et ollakse meeldivas kohas, kas rannal vхi mдgedes vхi lemmiktegevuse juures. Pььda seda kogeda. Manada silme ette pilt, kuulata helisid, tunda lхhnu. Harjutada seda 10-15 minutit. Mida osavama muututakse, seda efektiivsem selline lххgastumine on ning varsti suudetakse saavutada sama efekti vaid mхne minutiga.


3.7. Aroomid stressi vastu


Aroomid mхjuvad meile vahetult haistmismeele kaudu, seetхttu on nende mхju sьgav ning sageli teadvustamata.

Lхhnaasjatundjad vдidavad isegi, et parfььmist vхib kujuneda universaalne keel – selline, mis omab positiivset mхju psььhikale. Inimese vхime lхhnu eristada on piiratud, kuid lхhnamдlu on see-eest haruldaselt hea. Kunagi kogetud lхhnaaisting vхib meenuda aastaidki hiljem sama lхhna tundes. Seda arvatavasti seetхttu, et lхhnad kipuvad olema seotud teatud sьndmuste ja inimestega, kes koos tuttava lхhnaga meenuvad.

Tдnapдeval kasutab lхhnaхlisid vхi tualettvett umbes 90% naistest ja 80% meestest, olles veendunud, et хigesti valitud lхhn дratab huvi ja suurendab meeldivust. On tдheldatud, et tццruumide meeldiv aroom tхstab tццtajate enesekindlust ja vхimekusetunnet ning soodustab eesmдrkide saavutamist. Meeldivast aroomist on abi ka lдbirддkimistel – parandab meeleolu ja vastuolude puhul on kergem kompromisse leida.


    1. Muud meetodid lххgastumiseks


- Muusika kuulamine on vдga lххgastav, paljudele meeldib lugeda. Kui teil on hobi, aitab ka sellega tegelemine mхtted mujale suunata. Mitmesugused uuringud on nдidanud, et paar korda nдdalas kehalisi harjutusi aitab vдhendada stressi ja pinget.

    • Vдltida liiga ohtrat kofeiini ja alkoholi tarbimist. Mхlemaid peetakse kьll lххgastavateks aineteks, aga tegelikult vхivad nad asja hullemaks muuta. Ei maksa vaadata uudiseid enne voodisse minemist. Elada ьks pдev korraga. Mхelda enne uinumist pдeva jooksul juhtunud headele asjadele. Pidada meeles, et andmine on parem kui vхtmine. Pььda andestada, mitte kanda viha. Keegi ei ole ideaalne. Me kхik teeme vigu. Kui ollakse хppinud teistele andestama, andestatakse ka iseenesele (Internet 2000:delfi).


KOKKUVХTE

Tдnapдeva moodsas ьhiskonnas painavad meid paljud asjad ja pidev vaimne stress hoiab meie keha kogu aja pinges.

Krooniline pinge mхjutab inimesi erinevalt. Tekkida vхivad unehдired, pea- ja hambavalu, keskendumisraskused, sццgiisu vхib kasvada vхi ьldse puududa. Nii vхi teisiti nхrgestab pingeseisund meie immuunsussьsteemi.

Kuidas stressiga toime tulla? Хppigem mхtetesse ja sьndmustesse suhtuma selliselt, et need ei ole enam stressitekitavad. Хppigem lххgastuma!

Ei tohi vхimaldada stressil endast vхitu saada. Tuleb kannatlikult valmistada ennast rasketeks elu situatsioonideks, mis kindlasti tulevad meile ette nii tццl kui ka isiklikus elus.

Pхhiline jдreldus, mida vхib teha sellest tццst, saab sхnastada jдrgmisel viisil. Stress on vдltimatu, mida me peame teadma ja alati meeles pidama. Stressi saab ennetada. Kindlasti tuleb ettevalmistuda tema tekkimisele ja pььda temaga hakkama saada vхimalikult paremini. Mхnikord vхib stressi ьldse vдltida, kui osatakse adekvaatselt hinnata antud situatsiooni.

KASUTATUD KIRJANDUS


  1. 1.Eesti keele sхnaraamat. Toim. Erelt, T. – Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 1999. – 1020 lk.

  2. 2.Vххrsхnastik. Peatoim.: Mдgi, R. Ьldt.: Kull, R. – Tallinn, TEA, 1999. – 693 lk.

  3. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rььtel,

    Если Вам нужна помощь с академической работой (курсовая, контрольная, диплом, реферат и т.д.), обратитесь к нашим специалистам. Более 90000 специалистов готовы Вам помочь.
    Бесплатные корректировки и доработки. Бесплатная оценка стоимости работы.

    Поможем написать работу на аналогичную тему

    Получить выполненную работу или консультацию специалиста по вашему учебному проекту
    Нужна помощь в написании работы?
    Мы - биржа профессиональных авторов (преподавателей и доцентов вузов). Пишем статьи РИНЦ, ВАК, Scopus. Помогаем в публикации. Правки вносим бесплатно.

Похожие рефераты: