Lahingulaev Bismarck

Hiigellaevad sхitsid Gotenhafenist vдlja 18. Mail. Nende juhatajaks oli jдllegi mддratud admiral Lьtjens, kes oli oma lipu lasknud heisata muidugi “Bismarckil”. Vahetult oli aga “Bismarcki” komandцriks merekapten Lindemann, “Prinz Eugenil” merekapten Brinkmann”.

Kaks pдeva hiljem sхitsid Lьtjensi laevad Taani vдinade, kus neid mдrgati Rootsi ristlejalt “Gotland”. Peagilдks sellest Londoni poole teele Stocholmis elava Briti merevдeataS!ee S!ifreeritud telegramm. Nььd lasksid britlased oma masinavдrgikдima, et Saksa laevade edasisel liikumisel silma peal hoida. 21. mail keeras admiral Lьtjens oma laevadega sisse Bergeni lдhedal olevasse Korsfjordenist ja samal pдeval lendas sealt ьle Briti luurelennuk ning pildistas tulijaid. Tдiendanud oma kьtusevaru, vдljusid Saksa laevad sama pдeva hilisхhtul Korsfjordenist ja vхtsid kursi ьle Norra mere loodesse.

Home Fleet’i uus juhataja admiral John Tovey seisis sel ajal oma lipulaeva lahingulaev “King George V”-ga Scapa Flow’s. Talle laekunud ettekannetest selgus, et Saksa kaugluurelennukid “Focke-Wulf 200” on viimastel pдevadel ilmutanud elavat huvi nii Islandi ja Grццnimaa vahel oleva Taani vдina kui ka Scapa Flow’ merevдebaasi vastu. Teade “Bismarcki” ja “Prinz Eugeni” mereminekust pani need sьndmused omavahel sidemesse: oli ilmne, et Saksa laevad ьritavad minna Atlandile, Scapa Flow’d aga jдlgitakse selleks, et silma peal hoida seda ьritust segada vхivatel Briti lahingulaevadel ja lahinguristlejail. Tuletame meelde, et Saksa – Vene sхda veel ei kдinud, jдrelikult ei olnud ka Venemaad varustavaid konvoisid Grццni ja Norra merel. Pхhja-Ameerika ja Euroopa vahelilsel Pхhja-Atlandi alal oli aga sel ajal teel 11 konvoid. Neist kuus olid tooraine- ja tehnikalistiga teel Ameerikast Inglismaale, viis aga olid vдlja sхitnud Ingllismaalt. Viimastel oli eriti vддrtuslik konvoi, mis vedas sхdureid ja sхjatehnikat Lдhis-Itta.

Saanud teate, et Saksa laevad on judnud Bergeni lдhedele, hakkas admiral Tovey valmistuma “Bismarcki” ja “Printz Eugeni” kinnipььdmiseks. Juba keskццl vastu 22. Maid sхitsid Scapa Flow’st Grццnimaa suunas viitseadmiral Lancelot Hollandi juhatusel teele lahingulaev “Prince of Wales”, lahinguristleja “Hood” ja kuus hдvitajat. 22. Mai хhtul tхstsid samas ankru ka admiral Tovey peajхud – lahingulaev “King George V”, lennukandja “Victorious”, neli ristlejat ja seitse hдvitajat. 23. Mail jдrgnes admiral Tovey laevadele veel lahinguristleja “Repulse”.

23. mail hakkasid hargnema otsustavad sьndmused seekordses meresхjaloos. Inglastel oli sel pдeval Fддri saarte ja Islandi vahel valves kolm kergeristlejat ning viis traalerit, Islandi ja sellest loode poole jддva, Grццnimaad ьmbritseva jддlaama vahel aga kaks raskeristlejat – “Suffolk” ja “Norfolk”. Kell 19.22 mдrgatigi “Suffolkilt” piki jддpiri kagusse rьhkivaid Saksa laevu. Sakslased “Suffolki” ei mдrganud, kuna see varjus kibekдhku udusse. Loomulikult anti “Suffolkilt” edasi raadioteade oma avastusest, kuid see ei jхudnud admiral Toveyni. Ei jхudnud sinna ka “Suffolkilt” tund aega hiljem antud teade, kui laev udust vдlja sхitis, et vastase asukohta tдpsustada. Tol ajal olid Taani vдinas kohtunud Inglise ja Saksa laevadel ka raadiolokaatorid, nii et ьksteist sai jalgida ka udus ja pimeduses.

Ьsna pea sattus Saksa laevadega kokku teinegi Briti ristleja – “Norfolk”. Vahemaa vastaste vahel oli vaid kuus miili ja “Bismarckilt” avati tuli. Need olid selle mereretke esimesed suurtьkilasud. “Norfolk” varjas end suitsukattega ja kiirustas tдiskдigul eemale, tabamusi ta ei saanud. Loomulikult andis ka “Norfolk” oma kohtumisest raadioteade ja sedapuhku jхudis see ka laevastiku juhataja admiral Toveyni, kes oli oma laevadega 1100 kilomeetri kaugusel sьndmuspaigast.

Nььd sai Home Fleet’i juhataja hakata juba konkreetselt plaani koostama. Ta kдskis kontradmiral Wake-Walkeril, kes kдsutas raskeristlejaid “Norfolk” ja “Suffolk”, jдtkata Saksa laevade jдlgimist, suurtьkilasu distantsile aga mitte minna. Admiral Holland aga vхis hakata rehkendama, kuhu kurss vхtta, et sakslasi kohata. Esialgne arvestus nдitas, et “Hood” ja “Prince of Wales” vхiksid “Bismarckile” ja “Prinz Eugenile” suurtьkitule distantsile saada 24. Mail kell 1.40. Admiral Holland otsustas, et lahingus asub ta nii “Hoodi” ja “Prince of Walesiga” tulistama “Bismarcki”, jдttes “Prinz Eugeni” Wake-Walkeri rislejate hooleks. Nii oleks inglastel mхlema Saksa laeva suhtes kahekordne suurtьkitule ьlekaal.

Aga nagu ikka kipub juhtuma heade sхjaplaanidega, ajas ka seekordse nurja juhus, хigemini хige mitu juhust. Kхigepealt kaotasid Wake-Walkeri ristlejad pдrast keskццd Saksa laevad oma radarite ekraanidelt. Merel algas tihe lumesadu ja ilmselt jдtkus sellset, et tolleagsete ebakindlate raadiolokaatorite tццd takistada. Admiral Holland aga arvas, et Saksa laevad on pццrdunud inglastest lahtirebimiseks tagasikursile, ja pццras oma laevad seniselt loodekursilt (mis teda otse Saksa laevade peale oleks viinud) pхhjakursile. Kursimuutuse ajal nдitas kell 0.17 uuel pдeval, 24. Mail.

Sхitnud tund ja klmveerand pхhja poole, pццrdus admiral Holland kell 2.00 “Hoodi” ja “Prince of Walesiga” jдrsult edelasse, Saksa laevade eelnevat mдrgatud kursile. Kaasasolnud hдvitajatel kдskis admiral Holland aga jдtkata sхitu pхhjakursil, sest seni poldud kadunud Saksa laevu avastatud.

Kell 2.47 sai ristleja “Suffolk” saksa laevad uuesti oma radari ekraanile. Selgus, et need ei olnud kurssi muutunud, vaid liikusid endiselt paraleelselt jддpiiriga edelasse. Admiral Holland kдskis tхsta oma laevade kiiruse 28 sхlmele – Saksa laevad osutusid Briti lahingulaevast ja lahinguristlejast eespool olevaiks ning liikusid peaaegu paralleelkursil, inglastest paarkьmmend miili loode pool.

Kell 5.30 saadi admiral Hollandi laevadelt radarikontakt Saksa laevadega. Et sakslastele lдhemale sхita, pццras Holland kolm minutit hiljem oma laevad 40 paremale. Ja juhtus nii, et selle kursinurga ja veel mхne дparduse tхttu kadus inglaste esialgu planeeritud kahekordne suurtьkitule ьlekaal olematusse. Vastaste lдhenemisnurgad olid sellised, et Saksa laevad said inglasi tulistada kхigist suurtьkitornidest, inglased sakslasi aga vaid vццritornidest. Ristlejad “Norfolk” ja “Suffolk” olid jддnud liialt kaugele ega vхtnudki peatselt algavast lahingust osa.

Kell 5.52 tehti mхlemalt poolt esimesed lasud. Vahemaa vastaste vahel oli sel ajal 24 kilomeetrit, kuid see vдhenes pidevalt. Lahingusse astudes sхitis “Prinz Eugen””Bismarckist” eespool ja seetхttu peeti admiral Hollandi lipulaeval “Hoodil” eespool sхitvat laeva “Bismarckiks”. Admiral Holland kдskis oma laevadel oletava Saksa lipulaeva pihta tule avada ja sai oma eksitusest aru alles mхned sekundid enne esimest kogupauku. “Prince of Walesil” taibati kohe, et “Bismarck” on tagumine vastaslaev, ja vaatamata admiral kдsule sihiti oma torud tхelisele “Bismarckile”. Juba esimese kogupaugu ajal aga kiilus “Prince of Walesil” ьks vццrisuurtьkk kinni ja nii vдhenes inglaste poolel lahingus osalevate torude arv veel ьhe vхrra.

Admiral Lьtjens kдskis mхlemal oma laeval tulistada inglaste lipulaeva “Hoodi”. Teisest vхi kolmandast sakslaste kogupaugust saigi “Hood” tabamuse keskossa, tal puhkes tulekahju хhutхrjesuurtьkkide laskemoonakeldri juures.

Kell 6.00 pццras admiral Holland oma laevad jдrsult vasakule, et suurendada vahemaad sakslasteni. Vahemaa vastaste vahel oli sallks ajaks vдhenenud 13 kilomeetrini ja oli karta, et selliselt vдikeselt distantsilt lastud soomustlдbistavad mьrsud lццvad tхesti lдbi Briti laevade tekisoomuse. Ja nii oligi. Pццrde ajal sai “Hood” uue tabamuse, seekord tхenдoliselt ahtrisuurtьkitornide laskemoonakeldrisse. Laevast lendas taeva poole tulesammas, mis muutus kohe mustaks suitsusambaks. Paari minutiga kadus “Hood” veepinnalt ja “Hoodi” kiiluvees sхitnud “Prince of Walesil” tuli kurssi muuta, et uppuvale vrakile mitte otsa sхita.

Sakslased koondasid nььd oma suurtьkitule “Prince of Walesile” ja see sai lьhikese aja jooksul kaheksa tabamust. Ьks mьrsk lхhkes otse sillal, ni et kхik, kes seal olid, said surma vхi haavata. Imekombel jдi tдiesti terveks vaid laeva komandцr kommodoor Leach. Lisaks sellele muutus mingi tehnilise rikke tхttu liikumisvхimetuks “Prince of Walesi” neljatoruline vццrisuurtьkitorn. Sellises olukorras pidas kommodoor Leach paremaks lahinguvдljalt eemalduda. Nii arvas ka ristlejal “Norfolk” asuv kontradmiral Wake-Walker, kes oli nььd jддnud Briti sхjalaevade vanemaks komandцriks. Sest admiral Lancelot Holland oli kadunud merepхhja koos “Hoodiga” nii nagu ka viimase umbes 1400-liikmeline meeskond (meresхjakirjanduses kohtab mitmeid erinevaid arve). “Hoodilt” pддsteti vaid kolm meest – madrus Tilburn, signalist Briggs ja meresхjakooli kursant Dundas. Ka “Hoodi” komandцr kommodoor R. Kerr oli oma laevaga kaasa lдinud.

Briti laevastiku ьhe tuntuima laeva hukkumine sundis Briti Admiraliteeti koondama kхiki kдepдrast olevaid jхude “Bismarcki” hдvitamiseks. Admiral Wake-Walker sai kдsu “Bismarcki” mitte radariekraanidelt kaotada, admiral Tovey vхttis oma laevadega suuna “Bismarcki” edasiliikumisteele ja sinnasamasse suundus veel hulk suuri sхjalaevu. Lahingulaev “Ramilles”, mis saatis konvoid Halifaxi, sai kдsu oma konvoid maha jдtta ja tulla “Bismarcki” jahtima, lahingulaev “Revenge” sai aga kдsu Halifaxi merele sхita. Giblartari sхitis ookeanile nn. Laevastikukoondis H, kuhu kuulusid lahinguristleja “Renown”, lennukandja “Ark Royal” ja kergeristleja “Sheffield”. Lahingulaev “Rodney”, mis asus Iirimaa ja Grццnimaa vahel, sai kдsu vхtta kurss edelasse. Ookeanil sхelus ka ristlejaid ja hдvitajaid ning Briti Admiraliteedi kavandavast klaperjahist “Bismarckile” vхttis ьhtekokku osa 5 lahingulaeva, 2 lahinguristlejat, 2 lennukikandjat, 12 ristlejat ja paarkьmmend hдvitajat.

“Bismarck” oli lahingus saanud 2–3 tabamust 356-mm mьrskudega, neist ьhe vццris olevasse kьtusetanki. See hakkas tugevasti lekkima, jдttes Saksa lahingulaeva kiiluvette selgesti nдhtava хlijдlje. Ьhtlasi vдhenes ka “Bismarcki” vхimalik sхidukaugus. Seetхttu otsustas admiral Lьtjens, et avaookeanile liitlaste laevu jahtima enam ei pьrgita, vaid vхetakse kurss Prantsusmaa rannikule St-Nazaire’i sadamasse. Sama pдeva хhtul kell kuus sхitsid “Bismarck” ja “Prinz Eugen” lahku. Seda selleks, et “Bismarcki” reetlik хlijдlg jдlitajaid vдhemalt “Prinz Eugeni” kannule ei juhataks. Et sakslasi vahetult jдlitavad admiral Wake-Walkeri ristlejad ei mдrkaks “PrinzEugeni” kadumist, pццras admiral Lьtjens “Bismarcki” jдlitajale vastu ja astus nendega tulevahetusse. Kumbki pool tabamusi ei saanud, kьll aga saavutas Lьtjens oma eesmдrgi – “Prinz Eugen” kaduski mдrkamatult silmapiiri taha.

24. mail pealelхunal andis admiral Tovey kдsu lennukikandjale “Victorious” sхita koos nelja ristlejaga 100 miili kaugusele Saksa laevadest ja rьnnata “Bismarcki” torpeedolennukitega. See laevadegrupp kontradmiral Curteisi juhatusel lisaks kiirus ja kell 22, kui “Bismarckini” oli jддnud veel 120 miili, tхusid lennukid хhku. Teele lдks ьheksa torpeedolennukit “Swodfish” ja kuus lennukit “Fulmar”. Viimastel ei olnud torpeedosid, need pidid tegutsema luurelennukitena. Vaatamata ццpimedusele ja vihmapilvedele, leitigi “Bismarck” ja pдrast keskццd saadi temasse ьks torpeedotabamus, mis, tхsi kьll, eriti rasket vigastust ei tekitanud. Pilkases ццs lendavad “Swordfishid” leidsid “Victoriousi” raadiomajaka jдrgi oma emalaeva ja maandusid хnnelikult; kadunuks jдi kaks “Fulmarit”.

Alanud 25. mail kell 1.00 oli “Bismarckil” veel ьks lьhike tulevahetus Wake-Walkeri ristlejapaariga. Sakslastel хnnestus jдlitajad kaugemale peletada ja kell 3.06 kaotasid need jдlle “Bismarcki” oma radariekraanidelt.

Briti kaugluurelennukid, lennukandjatel baseeruvad lennukid ning laevad otsisid “Bismarcki” meeleheitlikult. See aga suundus esialgu Hispaania ranniku suunas, et olla vхimalikult kaua vдljas Briti saartel baseeruvate luure- ja pommilennukiite tegevusraadiusest. 25. mail hommikul kella 10.30 paiku mццdus “Bismarck” admiral Tovey laevadegruppi ahtri tagant umbes 100 miili kauguselt. Veerand tundi hiljem sai admiral Tovey Londonist Admiraliteedist raadioteate, et Briti raadioluure on kinni pььdnud “Bbismarckilt” saadetud raadiotelegrammi ning selle jдrgi vдlja peilinud ta asukoha. See nдitavat, et “Bismarck” on ilmselt asunud suure kaarega tagasiteele, vхttes suunas Fддri saarte ja Islandi vahele. Muidugi keeras admiral Tovey nььd ka oma laevadel otsa ьmber ja kiirustas teatatud suunas teele. Sinnapoole pццrasid oma ninad jдrgnevail tundidel mitmed teisedki laevadegruppid.

Tegelikult oli aga Admiraliteedist saadud teade vale – kohalesaadetud lennukid ei avastanud vдljapeilitud ega selle lдhikonnas “Bismarckist” jдlgegi. Jдllegi jдi vaid ьle oletada, kuhu siis “Bismarck” ikkagi kursi on vхtnud. Suurem osa Admiraliteedi “helgeid pдid” kaldus nььd pдrast pikka analььsi arvama, et kьllap on “Bismarck” teel Prantsusmaa rannikule, sinna, kus “Gneisenau” ja “Scharnhorst” teda juba ees ootavad. Ja 25. mail хhtul kell kuus said ookeanil olevad Briti laevad uue instruktsiooni – otsida “Bismarcki” Bresti sadamasse viivalt laevateelt. Sellele suunale pццrdus ka Home Fleet’i juhhataja admiral Tovey oma lipulaevaga, kuid selleks ajaks oli ta “Bismarckist” 150 miili tahapoole jддnud. Muidugi ei teadnud admiral Tovey ise sellest.

“Bismarcki” avastasid inglased uuesti alles 26. mai hommikul kell 10.30. “Bismarcki” leidis luurevesilennuk “Catalina”. Saksa lahingulaevalt avati selle suunas tihe хhutхrjetuli, kuid vigastatud lennukilt saadeti radiogramm laeva koordinaatidega ja kursiga.

Osutus, et koondis H, kuhu peale lennukandja “Ark Royal” kuulusid mдletatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja kergeristleja “Sheffield”, oli vaid 70 miili “Bismarckist” ida pool. Lahinguristleja “Renown” oli relvastatud kuue 381-mm suurtьkiga “Bismarcki” kaheksa samakaliibrilise vastu, soomuskate oli aga “Renownil” “Bismarcki” omast kindlalt хhem. Seetхttu ei usaldatud “Renowni” “Bismarckiga” kahevхitlusse saata. “Bismarcki” lдhedale saadeti hoopis risleja “Sheffield”, et see “Bismarcki” manццvreid oma raadolokaatoriga jдlgiks.

Kella 14 paiku startisid lennukikandjalt “Ark Royal” 14 torpeedolennukit ja vхtsid suuna “Bismarckile”. Lahingupalavikus aga satuti rislejale “Sheffield” ja lasti oma torpeedod selle peale vдlja. “Sheffieldi” mehed pддsesid siiski vaid paraja ehmatusega.

Sama pдeva хhtul kell kuus sai lahingulaev “Rodney” kokku admiral Tovey lipulaeva “King Georg V”-ga. “Bismarckist” asuti kirdes ja veidi tagapool. Lдheduses olid teatavasti veel lahingurisleja “Renown” ja lennukikandja “Ark Royal” ning need neli laeva olidki kхik need suured Briti sхjalaevad, mida “Bismarcki”-vastase lццgijхuna vхis arvestada. Sest kolm suurt laeva olid kьtusepuuduse дhvardusel jahi lхpetanud – lahinguristleja “Repulse” oli juba 25. mai lхuna paiku suundunud Islandile, lahingulaev “Prince of Wales” oli sama pдeva pealelхunast ja lennukikandja “Victorius” 26. mai lхunast vхtnud kursi sinnasamase. Lahingulaev “Ramilles” ja “Revenge” olid aga sadu miili “Bismarkist” ning Tovey laevadest lддne pool ja nende kohalejхudmisega lahingusse ei saanud arvestada. “Bismarcki” kaugus tema tхenдolisest sхidusihist Brestist oli aga selline, et ilmselt juba jдrgmise pдeva, 27. mai хhtuks olnuks ta kohal.

Arvestanud kхiki neid asjaolusid, tuli admiral Tovey pessimistlikule jдreldusele, et kui eeloleval ццl ei хnnestu “Bismarcki” kiirust vдheneda, siis jдrgmisel ei ole teda enam mхtet lahingulaevadega jдlitada – niikuini lдheb “Bismarck” eest дra!

Seepдrast tegid 26. Mail Ёhtul kella 20.47 ja 21.15 vahel “Arc Royali” torpeedolennukid uue rьnnaku “Bismarcki” vastu ja seekord oli see edukas – 13 vettelastud torpeedost tabasid kaks mдrki. Ьks torpeedo pхrkas vastu pardasoomust ega teinud laevale erilist viga, teine aga sattus ahtrisse, kus vigastas sхukruvisid ja roole. “Bismarcki” saatus oli otsustatud – ta kiirus langes ja manццverdusvхime vдhenes.

Vaevalt sai torpeedolennukite rьnnak lхpetada, kui pдrast 22.30 algas viie hдvitaja torpeedorьnnak “Bismarckile”. See oli 4. Hдvitajale flotill kommodoor Viana juhatusel, kuhu kuulusid Briti hдvitajad “Cossack”, “Maori”, “Sikh” ja “Zulu” ning inglaste poolt Poola eksiillaevastikule antud “Piorun”. Polteist tundi kestnud torpeedorьnnaku tulemusel sai “Bismarck” tхenдoliselt kaks torpeedotabamust, mis veelgi vдhendasid ta lahinguvхimet.

27. mai hommikul liikus “Bismarck” veel vaid vaevaliselt 8-sхlmelise kiirusega. Nььd хnnestus admiral Toveyl talle lahingulaevadega “King Georg V” ja “Rodney” lдhedale sхita. Kell 8.47 avati “Rodneylt” tuli, minut hiljem hakkasid paukuma ka Tovey lipulaeva suurtьkid ja veel minuti pдrast ka “Bismarcki” omad. Saksa sхjalaevad olid alati silma paistnud oma suutьkitule tдpsusega ja ka seekord nдis algul, et kohe-kohe saab “Rodney” pihta. Kuid siis hakkasid “Bismarcki” suurtьkitule tдpsus ja tihedus vдhenema. “Bismarck” sai ise tabamusi ja kella 10.15 paiku pхles ta juba nagu jaanituli.

Admiral Tovey kдskis suurtьkitule lхpetada. Kuna ka “Bismarckilt” enam ei tulistatud, sхitis talle lдhedale raskeristleja “Doorsethire” ja laskis Saksa lahingulaeva paremasse pardasse kaks ja vasukusse ьks torpeedo. Kell 10. 36 lдks “Bismarck ьmber ja uppus. Ellujддnud sakslased on vдitnud, et “Bismarck” ei uppunud mitte inglaste mьrskude ja torpeedode tagajдrjel. Ta olevat uputanud sakslased ise kingstonite avamisega, et laev inglaste kдtte ei satuks.

Koos “Bismarckiga” uppus 2303 elusat ja surnud saksa meremeest. Pддses vaid 115 meest. Neist 110 korjasid vдlja ristleja “Dorsetshire” ja hдvitaja

Если Вам нужна помощь с академической работой (курсовая, контрольная, диплом, реферат и т.д.), обратитесь к нашим специалистам. Более 90000 специалистов готовы Вам помочь.
Бесплатные корректировки и доработки. Бесплатная оценка стоимости работы.

Поможем написать работу на аналогичную тему

Получить выполненную работу или консультацию специалиста по вашему учебному проекту
Нужна помощь в написании работы?
Мы - биржа профессиональных авторов (преподавателей и доцентов вузов). Пишем статьи РИНЦ, ВАК, Scopus. Помогаем в публикации. Правки вносим бесплатно.

Похожие рефераты: