Lahingulaev Bismarck

“Maori”. Kolm meest vхeti hiljem Saksa allveelaeva U 74 ja kaks meest ilmavaatluslaeva “Sachsenwald” pardale.

Tallinnas elav vanahдrra Voldemar Grossberg mдletab omaaegsetest sхjamehelugudest, et hiljem olevat paar “Bismarcki” meeskonna liiget kummipaadis Prantsusmaa randa jхudnud, kuid sakslased olevat ise nad maha lasknud. Meestele pandud sььks, et nad oma laeva enne lahingu lхppu maha oli jдtnud, sest kust nad muidu terve kummipaadi oleksid saanud!

Samal ajal kui kдis eespool kirjeldatud klaperjaht “Bismarckile”, sхitis ristleja “Prinz Eugen” segamatult lхuna poole. 26. Mail jхudis ta 40 pхhjalaiusele Assooridest lддne pool, kus kohtus Saksa tanklaevaga. 4000 tonni kьtuse ьmberpumpamine vхttis aega mitu pдeva ja alles 29. Mail lдks “Prinz Eugen” teele ida poole. 1. Juuni хhtul jхudis ta Bresti.


“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi Inglise kanali


1942. aastal talvel, pдrast ebaхnnestunud pealitungi Moskvale, hakkas Hitler kartma vхimalikku Briti dessanti Norrasse. Et seda takistada, otsustas ta tuua Saksamaa sadamaisse ning saata sealt edasi Norra vetesse eelnevate seikluste tagajдrjel Prantsusmaa sadamasse Bresti kogunenud suured Saksa sхjalaevad – lahingulaevad “Scharnhorst” ja “Gneisenau” ning raskeristleja “Prinz Eugen”. Peale dessandiohu дrahoidmise kavatses Hitler neid laevu kasutada Nхukogude Liidu pхhjasadamaisse minevate konvoide purustamiseks.

Saksa merejхudude ьlemjuhataja suuradmiral Raeder oli selle plaani vastu, ta vдitis, et sel juhul hхlbustuks ja odavneks tunduvalt Inglismaa ja USA konvoiteenistus Atlandil, sest inglased ei pruugi enam oma konvoisid lahingulaevade ja lennukikandjatega saata. Kuid loomulikult jдi Hitleri sхna peale.

Fьhrer’i kдsu kohaselt tuli laevad Norrasse viia lьhimalt teed mццda – lдbi Inglise kanali, kuna traditsiooniline suure kaarega ьmber Inglismaa ja Iirimaa sхit oleks tдhendanud kaugelt suuremat kьtusekulu ja nagu nдitas “Bismarcki” hukkumise lugu, polnud kaugeltki ohutu. Seejuures arvestas Hitler, et suur osa teekonnast, mis jддb Inglismaa lдhivetesse, хnnestub lдbida ццpimeduse katte all, pealegi on sealsetes vetes talvel ka pдevad ajal tavaliselt halb nдhtavus.

Ьksikasjalise lдbitungiplaani, mis sai koodnimeks “Zerberus”, pidi koostama Brestis asuva eskadri juhataja, viitseadmiral Otto Ciliax. Ta valmistaski operatsiooni pхhjalikult ette. Brestist pidi teele asutama 11. Veebruaril kell 19.30. Sel ajal olnuks juba kьllalt pime, et laevade lahkumist ei mдrkaks Bresti lдhistel tiirutavad Briti luurelennukid ja allveelaevad. Kuna oli kuuloomise eelne aeg, polnud karta ka kuuvalgust. Pealegi langes farvaater enne lдbi traalida. Valgel ajal pidid suuri laevu vastase allveelaevade ja torpeedokaatrite eest kaitsma hдvitajad, torpeedokaatrid, allveelaevahдvitajad, valvelaevad ja valvekaatrid; pommi- ja torpeedolennukite eest aga hдvituslennukid. Tдhtsamatesse kursimuutmise kohtadesse tuli ankrusse panna kuus valvelaeva, mis olid raadiomajakaiks.

Sakslaste ettevalmistused Kanali lдbimiseks ei jддnud inglastele mдrkamata. Luurelennukeit nдhti traalereid tegutsemas faarvaatri traalimisel ning juba pandi lennukeilt ja miiniveeskjalt sakslaste poolt miinidest puhastatud teele Belgia ja Hollandi vetesse uusi magnetmiine. Lahinguvalmis seati torpeedo- ja pommilennukid, hдvitajad ja torpeedokaatrid. Kuid Saksa laevade vдljasхidupдeva inglased ei teadnud ja see otsustaski asja. Ja ega inglased olnudki pдris kindlad, et Saksa laevade tee just lдbi Inglise kanali lдheb. Ei vдlistatud vхimalust, et selle tee traalimine on vaid pettemanццver, tegelikult aga kavatsevad sakslased tungida lдbi Giblartari Vahemerre, toeks Itaalia laevastikule. Seetхttu seadis Giblartari baasis asuvate Briti merejхudude juhataja admiral James Somerville ka oma laevad lahinguvalmis.

11. veebruari хhtul, just enne planeeritud vдljasхitu, tegid Briti lennukid хhurьnnaku Bresti sadamale. Seetхttu laevade vдljasхit viivitus ьle tunni ja algas alles kell 20.45. Цц oli tхepoolest kottpime ja taevas pilvine. Kell 19.30 oli Bresti juures patrullival Briti luurelennukil radar rikki lдinud ja ta lendas baasi. Teda vдljavahetav lennuk aga jхudis kohale kell 21.30, kui Saksa laevad olid juba ьmber Ouessant’i saare kirdesse pццrdunud. Laevu ei mдrganud ka Ouessant’i saarest ida pool patrulliv luurelennuk, kuna ka sellel oli tol хhtul radaririke, ja merele vдljuvaid Saksa laevu ei mдrganud ka Bresti sadama ees vahti pidevalt Briti allveelaevast “Seelion”.

Sakslased liikusid algul lддnde ja siis kirdesse. Ees sхitis admiral Ciliaxi lipulaev “Scharnhorst”, selle jдrel “Gneisenau” ja lхpus “Prinz Eugen”. Suuri laevu saatsid esialgu kuus hдvitajat ja kolm torpeedopaati. Avamerel sхideti 27-sхlmelise kiirusega. Hommikul kella viie paiku mццduti Kanalisaartest pхhja pool ja kell 5.15 vхeti kurss otse itta.

Kell 9.15, kui laevad olid mццdunud Le Havre’ist, keerati jдrsult kirdesse. Hakati lдhenema Inglise kanali kitsamaile osale, Doveri vдinale, admiral Cillaxi eskaadri kaitset tugevdati kaheksa torpeedopaadi ning kьmme torpeedokaatriga. Kell 9.20 hakkasid Kanali kaldal olevad Saksa raadiojaamad segama Inglise radarijaamu. Kuna seda oli aga tehtud viimase paari nдdala jooksul hulk kordi, ei pццranud inglased sellele erilist tдhelepanu.

Umbes samal ajal avastasid kaks Dooveri vдina kohal patrullivat “Spitfire”-tььpi hдvituslennukit merel hulga vдikesi Saksa sхjalaevu. Kell 10.20 tegid inglased siin tдiendavad хhuluuret ja ьks “Spitfire’i” piloot kandis ette, et on avastanud 20 – 30 laevast koosneva konvoi. Saksa eskaadris oli sel ajal tхesti 30 laeva, kuid paistab, et Briti lendurid ei hiilanud sхjalaevade tььpide tundmisega. Kell 10.42 lendasid kaks “Spitfire’it” otse ьle Saksa lahingulaevade mastide.

Selleks ajaks oli ammu pдevavalge, kuid madal pilvitus ja halb nдhtavus. Ciliaxi laevade kohal tiirutas alatasa 16 Saksa hдvituslennukit. Kuna nende lennuaeg oli piiratud, vaheldusid nad pidevalt ja ьhtekokku oli operatsioonisks “Zerberus” eraldatud 250 hдvituslennukit. Ьks lennuvдeohvitser asus lipulaeval “Scharnhorst” ning laevastiku ja lennuvдe vahel oli seekord loodud korralik koostцц.

Alles kella 11.30-ks jхudsid inglased oma hдvituslendureilt saadud andmeid analььsides jдreldusele, et Dooveri vдina lдbivate laevade hulgas on ka lahingulaevad. Hakati valmistuma neile lццgi andmiseks. Kella kaheteistkьmne paiku aga lдbisid Saksa laevad vдina kхige kitsama osa ja hakkasid Inglismaalt eemalduma.

Nььd lхpuks lдks kдima ka inglaste sхjamasin. Kell 11.55 vдljusid Doverist merele viis torpeedokaatrit. Pool tundi hiljem jхudsid nad Saksa laevadeni, kuid neil ei jдtkunud surmapхlgust, et eskortlaevade rivist lдbi murda ja lahingulaevade lдhedale jхuda. Kaugelt vдljalastud torpeedodest ei tabanud aga ьkski madagi. Kell 12.25 saadeti merele veel kolm torpeedokaatrit. Need leidsid ettenдhtud piirkonnas vaid Saksa eskortlaevu, lahingulaevu ja ristlejat aga mite. Halvenev ilm ja mootoririkked sundisid neid peagi oma otsinguid lхpetama.

Kell 12.45 jхudsid Saksa laevadeni ka kuus vana kahetiivalist torpeedolennukit “Swordfish” kьmne hдvituslennuki saatel. Hдvituslennukeid pidi rohkem tulema, kuid osa neist ei leidnud vaenlast merel ьles. Saksa laevade дgedas tхkketules viskasid “Swordfishid” oma torpeedod vette, kuid ьkski neist ei tabanud. Kхik kuus Inglise torpeedolennuki lasksid sakslased alla.

Londonist 80 kilomeetrit kirde poole jддvas Harwichis baseerus kuus I maailmasхja ajal ehitatud hдvitajat. Kell 11.56 said needki kдsu merele minna. Ьsna pea tossutasidki hдvitajad “Cambell”, “Mackay”, “Vivacious”, “Walpole”, “Whitshed” ja “Worcester” kommodoor C. T. M. Pizey juhatusel ida suunas – punkti, kus tььrimeeste arvestuste kohaselt pidid nad kohtuma Saksa laevadega. Hдvitajal “Walpole” tuli mingi vigastuse tхttu baasi tagasi pццrduma ja teekonda jдtkasid viis laeva.

Samal ajal kui kommodoor Pizey hдvitajad sakslasi ьllatama rьhkisid, sхitis “Scharnhorst” Ostendest pхhja pool kell 14.31 miinile. Nii suurele laevale ei tдhendanud ьks miiniplahvatus veel midagi katastroofilist ja pдrast leki lokaloseerimist jдtkas ta poole tunni pдrast teekonda. See aga tдhendas seda, et kui Briti hдvitajate vaatlejad kell 15.43 Saksa laevu 4 miili pealt silmaga seletama hakkasid, leidsid nad ettearvutatud kohal suurtest laevadest ainult “Gneisenau” ja “Prinz Eugen” eest. “Campbell”, “Vivacious” ja “Worcester” lдksid rьndama lahingulaevu, “Mackay” ja “Whitshed” aga ristlejat. Sakslased avasid tхkketule ja neili hдvitajat saatsid oma torpeedod teele 3 kilomeetri pealt ning ei tabanud. Hдvitaja “Worcester” ьritas lдhemale sхita, kuid sai tabamuse 280-mm mьrsuga ja suutis ainult imekombel baasi tagasi jхuda. Ьlejддnud hдvitajad jхudsid tagasi vigastumatuina.

Peaaegu ьheaegselt Briti hдvitajate torpeedorьnnakuga rьnnati Saksa laevu ka хhust. Kuid vдljalennanud 242 pommilennukist leidsid vastase ьles vaid 39. Neist 15 tulistasid sakslased alla, aga ka ьlejддnud 24 ei saavutanud ьhtegi pommitabamust. Ja kui nad oleksidki saanud mхne pommiga Saksa suurtele laevadele pihta, ega see sakslaste teekonda oluliselt ei oleks hдirinud. Sest Inglise pommilennukeil olid seekord kaasas tavalised fugasspommid, mis oleksid lхhkunud vaid laevade pealisehitisi, soomustekke lдbimata. Soomus lдbistavaid pomme ei olnud mхtet kaasa vхtta, sest neile soomuse purustamiseks vajaliku kiiruse saamiseks tuleb neid pomme visata kхrgelt, mis oli aga seekord madala pilvituse tхttu vхimatu.

Peale eelnimetatud 15 allatulistatud pommilennuki kaotasid inglased ka 17 pommitajad kaitsnud hдvituslennukit.

Kella 15.30 ja 17.40 vahel rьndasid Saksa laevu ka mitmes grupis kohalelennanud Briti merelennuvдe torpeedo- ja pommilennukid, kokku 30 lennumasinat. Ka need rьnnakud lхppesid tulutult, rьndajad ise kaotasid kaks lennukit.

Peagi vхttis saabuv pimedus Inglismaa rannikust jдrjest enam eemalduvad Saksa laevad kaitsva hхlva alla, varjates neid Briti lennukite eest. Kuid mitte miinide eest. Kell 19.55 sхitis nььd juba Hollandi ranniku lдhistel liikuv “Gneisenau” miinile, kuid pдrast lьhikest peatust jдtkas 25-sхlmilise kiirusega teekonda.

Kell 21.34 sхitis “Scharnhorst” teist korda miinile, saades nььd juba tхsisemalt viga. Laev neelas 1000 tonni vett ja ta vasakpoolne turbiin jдi seisma. Kell 22.23 jдtkas ta aeglaselt kдigul teekonda.

13. veebruari varahommikul jхudis “Scharnhorst” Wilhelmshavenisse, “Gneisenau” ja “Prinz Eugen” aga Elbe suudmesse. Operatsioon “Zerberus” oli lхppenud.

12. veebruari ebaedust raevunud inglased vandusid kдttemaksu ja see хnnestuski. Ццl vastu 17. Veebruari sai Kielis dokki pandud “Gneisenau” pihta raske pommiga, mis tabas ta vццriosa. Jдrgnev tulekahju ja laskemoona plahvatus tekitasid “Gneisenaule” rasked purustusi. Esialgu ьritati laeva remontida, kuid 1943. Aasta jaanuaris loobuti sellest. “Gneisenau” pukseeriti Gotenhafenise, kuhu jдeti seisma. Suurtьkid vхeti maha ja viidi Atlandi vallile – kindlustusvццndile Atlandi ookeani ja Inglise kanali rannikul, mis pidi takistama Inglise-Ameerika vдgede sissetungi Euroopa mandrile.


“Scharnhorsti” hukkumine


1943. aasta jхulude eel liikus Norra merel ja Barentsi merel vastassuundades kaks konvoid. 20. detsembril vдljus Inglismalt konvoi JW 55B, mis sхitis Murmanskisse, 23.detsembril aga lдks Murmanskist vastassuunas teele konvoi RA 55A . Esimesse kuulus 19 ja teise 22 transpordilaeva, vahetuks kaitseks oli mхlemal konvoil kьmme hдvitajat, esimesel konvoil lisaks neile veel kolm traalerit.

18. detsembril oli Inglismaalt tulema hakkata konvoi katteks Murmanskist vдljunud Inglise eskaader, mis oli sinna jхudnud kaks pдeva tagasi. Eskaadrisse kuulusid lahingulaev “Duke of York”, kergeristleja “Jamaica” ja neli hдvitajat Home Fleet’i ьlemjuhataja admiral Bruce Fraseri juhatusel. 23. detsembril vдljus mхlema konvoi katteks Murmanskist veel teinegi Inglise eskaader, kuhu kuulusid raskeristleja “Norfolk” ning kergeristleja “Belfast” ja “Sheffield” viitseadmirali R. L. Burnetti juhtimisel.

Murmanskisse mineva konvoi avastati Saksa luurelennuk 22. detsembril Fддri saarte juures. Jдrgmise pдeva hommikust hakkasid luurelennukid konvoid JW 55B pideva valve all hoidma. Saksa хhuluure ei mдrganud aga ei lддnde liikuvat konvoid ega Fraseri ja Burnetti eskaadrit. Arvestades seda, kдskis admiral Fraser konvoist RA 55A neljal hдvitajal minna ьle konvoisse JW 55B. Nхrgendatud kaitsega konvoil RA 55A kдskis ta sхita lддnde Karusaarest pхhja poolt, 14 hдvitajani tugevdatud kaitsega konvoil JW 55B aga esialgu hoida kurssi kirdesse ja mццduda Karusaarest lхuna poolt.

Esimese jхulupьha, 25. detsembri pealelхunal sai Alta fjordis asuv Saksa laevastikukoondis suuradmiral Dцnitzilt kдsu merele minna ja peagi Karusaare juurde jхudev konvoi JW 55B uputada. Kell 19.00 lдksidki Alta fjordist merele lahingulaev “Scharnhorst” ja viis hдvitajat kontradmiral Erich Bey ьldjuhatamisel.

Meri oli tormine ja lisaks sellele tuleb arvestada, et jдrgnevad sьndmused hargnesid 72 pхhjalaiusest pхhja pool, kus sel ajal oli polaarцц. Ainult sьdapдeval, kui pдike oli kьmmekond kraadi horisondi taga, on seal umbes neli tundi videvikku.

26. detsembril kell 3.39 sai admiral Fraser Admiraliteedilt raadioteade, et “Scharnhorst” on tхenдoliselt merel. On vхimalik, et Inglise raadioluure oli kinni pььdnud keskцц paiku admiral Bey saadetud teate Dцnitzile, et vхib-olla tuleb tormi tхttu hдvitajad tagasi saata ja konvoid rьnnata ainult “Scharnhorstiga”.

Kell 8.40 hommikul saatis admiral Bey oma hдvitajad lahkrivis “Scharnhorsti” ette, et konvoid avastada. Bey arvas, et on jхudnud juba konvoi kursile, ja “kammis” edelasuunda, samal ajal aga mццdus konvoi paralleelkursil parempoolsest Saksa hдvitajast 15 miili kauguselt.

Samal ajal kui Bey oma hдvitajad laiali saatis, avastas “Scharnhorsti” Burnetti lipulaev ristleja “Belfasti” raadiolokaator 18 miili kauguselt. Ristlejad sхitsid lдhemale ja kui vahemaa oli vдhenenud 7 miilini, laskis “Belfast” “Scharnhorsti” pihta valgustusmьrsu. Kell 9.29 kдskis Fraser konvoil pхhjasuunda pццrduda ja konvoi kaitselaevastikust neljal hдvitajal ristlejaile abiks minna.

“Scharnhorst” ei vastanud ristlejate suurtьkitulele. Inglise mьrsu tabamus lхi puruks ta radari ja vццrikahurite kaugusmххtja ning admiral Bey otsustas ristlejatega mitte jantima hakata. Pealegi oli Beyl kдsk suurte sхjalaevadega lahingut pidada ainult ддrmisel vajadusel. Arendades 30-sхlmelist kiirust, jдttis ta ristlejad kaugele maha, sest sellise kхrge lainega ei teinud ristlejad mitte ьle 24 sхlme. Sхitnud esialgu kagusse, pццrdus “Scharnhorst” peagi pхhja, sest ta retke eesmдrk oli ju ikkagi konvoi hдvitamine, et lддnest tulev varustus idarindele ei jхuaks. Ilmselt oli vahepeal admiral Beyni jхudnud raadioteade, mille kella ьheksa ajal oli kaldabaasi saatnud Saksa allveelaev U 601 ning kus teatati konvoi JW 55B asukoht ja kurss.

Loobunud “Scharnhorsti” lootusetust jдlitamist, pццrdusid Inglise ristlejad loodesse ja lдhenesid konvoile. Kell 10.40 ьhinesid ristlejatega neile toeks saadetud hдvitajad.

Teadmata, et “Scharnhorst” on pхhjakursile keeranud, sai konvoi kell 12.00 kдsu vхtta kurss kagusse Koola lahele. Ristlejad olid sel ajal konvoist 11 miili ida pool. Viis minutit hiljem avastas “Belfasti” raadiolokaator “Scharnhorsti” uuesti, seekord 15 miili pealt. Laevad sхitsid lдhenemiskurssidel ja kell 12.21 avasid ristlejad 6 miili pealt tule. Kaasasoevad neli hдvitajat saadeti torpeedorьnnakule, kuid kuna “Scharnhorst” tagasikursile pццrdus, ei saanud hдvitajad talle torpeedolasu kaugusele. Saksa hдvitajad olid selleks ajaks tulutu “kammimise” lхpetanud ja kogunenud varem kokkulepitud paika umbes 23 idapikkusel ja 74 pхhjalaiusel, mis jдi alanud lahingust 18 miili lхuna poole. Seal jхudis nendeni admiral Bey kдsk otsida konvoid lддne poolt. Kella ьhe paiku mццdusid Saksa hдvitajad konvoist umbes 8 miili lхuna poolt midagi mдrkamata. Lддnde liiguti kuni kella 14.18-ni, mil hдvitajaid juhatav merekapten Johannnesson sai admiral Beylt kдsu Alta fjordi tagasi sхita.

Sel ajal aga avas “Scharnhorst” vastutule. Ristleja “Norfolkil” sai 280-mm mьrsuga pihta ja muutus vanarauaks ahtripoolne peakaliibrisuurtьki torn, samuti radarijaam. Vigastusi sai ka “Sheffield”. Kell 12.41 kдskis admiral Burnett tulistamise lхpetada ja vastast jдlgida ainult raadiolokaatoriga. Polnud mхtet oma ristlejaid raskete Saksa mьrskude alla saata, sest arvestus nдitas, et peagi jхuab “Scharnhorsti” kursile lahingulaev “Duke of York”.

Nii olegi. Meremeeste keeles sьd-ost-osti liikuv “Scharnhorst” jхudis “Duke of Yorki” radari vaatevдlja kell 16.17. Selleks ajaks oli ilm uuesti pime ja “Scharnhorstilt” ei mдrganud oma peavaenlase lдhenemist. Kui lahingulaevade vahemaa oli vдhenenud 6 miilile, lasti “Duke of Yorkilt” ja “Belfastilt” Saksa lahingulaeva kohale valgustusmьrsud, seejдrel avati Fraseri lipulaevalt ja temaga kaasas olevalt ristlejalt “Jamaica” tuli ka lahingumьrskudega.

“Scharnhorsti” oli tabatud ootamatult. Kulus mitu minutit, kuni seal suudeti mддrata suunad ja kaugusel Inglise laevadeni ning avada vastustuli. Kell 17 avasid tule ka lдhemale jхudnud ristlejad “Norfolk” ja “Belfast”. Ristleja “Sheffieldil” oli vigastada saanud ьks sхuvхll ja edasisest lahingust ta osa ei vхtnud. “Scharnhorst” vхttis kursi itta ja Inglise laevad hakkasid temast aegpidi maha jддma. Aeg-ajalt pццrdus “Scharnhorst” kaguse,

Если Вам нужна помощь с академической работой (курсовая, контрольная, диплом, реферат и т.д.), обратитесь к нашим специалистам. Более 90000 специалистов готовы Вам помочь.
Бесплатные корректировки и доработки. Бесплатная оценка стоимости работы.

Поможем написать работу на аналогичную тему

Получить выполненную работу или консультацию специалиста по вашему учебному проекту
Нужна помощь в написании работы?
Мы - биржа профессиональных авторов (преподавателей и доцентов вузов). Пишем статьи РИНЦ, ВАК, Scopus. Помогаем в публикации. Правки вносим бесплатно.

Похожие рефераты: