Lahingulaev Bismarck
Kell 18.24 katkestas “Duke of York” tuleandmise, olles selleks ajaks teinud 52 kogupauka ja vдlja lasknud 520 356-mm mьrsku. “Scharnhorsti” katlaruumis kдis aga sel ajal kibekiire remonttцц laeva peamehaaniku korvetikapten Kцningi juhtimisel. Suur osa vigastusi saigi parandatud ja laeva kiirus, mis vahepeal oli langenud, tхusis aegmццda 25 sхlmeni. Kuid paistab, et ka admiarl Bey ei uskunud enam oma pддsemisse, sest ta laskis teele saata Hitlerile mддratud radiogrammi: “Vхitleme viimse mьrsuni!”
Vaevalt kьll admiral Beyl oma tхotust tдita хnnestus ja vaevalt ka Hitler selle tхotuse tдitmist kontrollida sai. Kindel on aga see, et vahepealne kiiruse langus vхimaldas Inglise hдvitajail “Scharnhorstile” jдrele jхuda ja torpeedorьnnakule minna. Esimestena tegid seda “Duke of York” ja “Jamaicat” saatvad hдvitajad. Nad lдhenesid “Scharnhorstile” paarikaupa – “Savage” ja “Saumares” peaaegu lahingulaeva kiiluvees, “Scorpion” ja Norrale kuuluv “Stord” aga paralleelkursil umbes 5 miili lхuna pool. Kahte esimest hдvitajat mдrgati “Scharnhorstilt” juba kaugelt ja avati nende pihta tuli 150-mm keskmise kaliibriga suurtьkkidest. “Scorpioni” ja “Stordi” aga mдrgati lahingulaevalt alles siis, kui need olid talle umbes miili kaugusel otse vццri ette pццranud. Kui “Scharnhorst” oleks jдtkanud endist kurssi, oleks ta oma vдikesed vastased vхinud kogu oma allesjддnud tulejхuga puruks lasta, kuid selle asemel pццrdus ta jдrsult paremale, pццrates kallalekippujate poole ahtri. Mхlemad hдvitajad saatsidki oma torpeedod teele. 16 torpeedost tabas ьks katlaruumi kohta ja laeva kiirus langes 22 sхlmeni.
“Scharnhorst” oli nььd pццrdunud edelasse ja jдi pardaga enne ta kiiluvees tulnud “Savage’i” ja “Saumaresi” poole. Kahe miili pealt lasksid need nььd vдlja 12 torpeedot, millest 2 – 3 tabas. “Scharnhorsti” kiirus vдhenes, samuti vahemaa “Duke of Yorki” ja “Jamaicaga”. Kell 19 avasidki need uuesti tule. Paarkьmmend minutit hiljem avas tule ka kohalejхudnud ristleja “Belfast”.
“Scharnhorst” pхle. Jдrjest uutest tabamustest muutusid ta pealisehitused vormituks rauarusuks. Kell 19.30-ks oli kiirus langenud 5 sхlmeni. “Scharnhorsti” pihta lasksid oma torpeedod nььd vдlja ristlejad “Belfast” ja “Jamaica”, seejдrel ka Burnetti ristlejaid saatnud hдvitajad “Musketeer”, “Matchiese”, “Opportune” ja “Virgo”. Ьhtekokku lasti koos eespool nimetatud laevadega “Scharnhorsti” pihta vдlja 72 torpeedot, millest kaheksa tabasid. Tдpseim torpeedokьtt oli ristleja “Jamaica”, mille kuuest torpeedost tabasid kolm, sundides lahingulaeva kell 19.37 seiskuma.
See oli lхpp. “Scharnhorst” vajus jдrjest rohkem paremale kreeni. Admiral Bey ja lahingulaeva komandцr merekapten Fritz Hinze lasksid end maha. Kell 19.45 kostis laevalt tugev plahvatus, ta lдks ьmber ja uppus.
Jдrgneva tunni jooksul kammisid Inglise ristlejad ja hдvitajad “Scharnhorsti” hukkumiskohas merepinda. Veest leiti 36 veel elusat meremeest ja kapten Hinze laip. Lahingulaeval olnud 2029 mehest oli hukkunud 1993.
Vхidukal Inglise sхjalaevadel oli kьtust otsakorral ja nad lдksid Murmanskisse tankima. Sealsed naftahoidlad jдid tьhjemaks ligi 10000 tonnist masuudist.
“Tirpitzi” hukk
1943. aasta sьgisel toimetas Inglise allveelaev Pхhja-Norra rannikule Alta fjordi lдhistele norralasest leitnandi Petterseni. See noor mees oli vдrskelt lхpetanud luurekooli Inglismaal ja pidi nььd pikemaks ajaks asuma Alta fjordi kaldale, et hoida silma peal “Tirpitzil”.
Pettersen leidiski tццkoha ьhe kohaliku ehitusfirma bьroos. Sageli oi tal asja fjordi kaldale ja et see ei tunduks kaine mehe liigse uudishimuna, laskis ta endale tekkida joodiku ja kakleja kuulsuse. Selles дhmase nдoga ringituiajas oli raske kahtlustada teravapilgulist luurajat, kes hoolega jдlgis “Tirpitzit”.
Jдrgnenud 1944. aasta talvel pommistasid 11. ja 12. veebruaril “Tirpitzit” 15 Vene pommilennukit. Lahingulaev sai vaid kergeid vigastusi ja ta remont lхpetati mдrtsi keskpaigas. Pдrast katsetusi sama kuu lхpul oli “Tirpitz” jдlle lahinguvalmis. Petterseni raadiojaamast lendas see teade Inglismaale.
30. mдrtsil lдks Scapa Flow’st Norra merele kaks Inglise laevastiku eskaadrit, mille koosseisus olid lennukikandjad “Victorious” ja “Furious”, 4 eskortlennukikandjat, 2 lahingulaeva, 3 raskeristlejat, 1 kergeristleja ning 5 hдvitajat. 2. Aprilli pealelхunal kohtusid mхlemad eskaadrid Alta fjordist 250 miili loode pool.
Leitnant Pettersen oli selleks ajaks muutunud meteoroloogiks, kes saatis iga kahe tunni tagant inglastele ilmateateid. Ilm oli Alta fjordis lootustandavalt selge ja цц jooksul lдhenesid Inglise laevad “Tirpitzile” 120 miili peale. Tдpsemalt kьll lдhenesid kхik laevad peale “Duke of Yorki”. Ьlemjuhataja jдlgis pommitamisoperatsiooni eemalt, pannes selle vahetu juhatamise oma asetajale admiral Moore’ile.
3. aprilli varahommikul kell 4.15 hakkasid lennukid хhku tхusma. Esimeses laines lдks teele 21 ьhemootorist pommitajat “Barracuda” hдvituslennukite saatel. Teises laines, mis lдks teele kell 5.25, oli samuti 21 “Barracudat” ja 40 hдvituslennukit. Kьmnel pommitajal olid kaasas 725-kilogrammised soomus lдbistavad pommid, mis inglaste arvestuse kohaselt 1,1 kilomeetri kхrguselt visatuna pidid “Tirpitzi” soomustekkidest lдbi lццma. “Tirpitzi” ьlateki soomuse paksus oli 50 mm, selle all oli aga peasoomustekk, mille paksus oli 100 – 120 mm.
Kell 5.29 hakkasid esimesed pommid langema. Hдvituslennukid puistasid sel ajal kuulirahega ьle “Tirpitzi” хhutхrjesuurtьkkide meeskondi. Kohe tehti laeva kohale ka suitsukate, kuid oli juba hilja – lahingulaev sai kolm tabamust soomust lдbistavate pommidega ja kьmmekond tabamust vдiksemate pommidega. Teisest lennukilainest oli tabamusi vдhem – ьks soomust lдbistava pommiga ja viis vдiksemate pommidega.
Inglaste kaotused olid kahe rьnnaku peale neli lennukit; sakslased lasid alla kaks pommitajat ja ьhe hдvituslennuki, ьks pommitaja oli aga lennukikandjalt хhku tхusta ьritades vette sulpsatanud ja koos meeskonnaga uppunud.
“Tirpitz” sai seega ligi 20 pommitabamust, neist neli soomust lдbistavate pommidega. Kuid pommituslenduril ei pidanud kinni oma instruktsioonidest ja viskasid soomust lдbistavad pommid alla 200 – 400 meetri kхrguselt. Peasoomustekist pommid seetхttu lдbi ei lццnud, vaid lхhkesid selle peal. Laeva ьlemistes ruumides oli vigastusi palju, seal algas tulekahju, surma sai 122 meeskonnaliiget. Pommiplahvatused raputasid laevakeret nii, et veealuse osa liitekohtades pudenesid vдlja sinna pдrast kддbusallveelaevade rьnnakut pandud tsementsegust plommid. Laeva keresse voolas tuhandeid tonne vett ja laeva sьvis suurenes 2 meetri vхrra. Jдlle oli paigast pхrutatud ьks turbiin ja osa katlaid, ьks peakaliibrisuurtьki torn jдi liikumisvхimetuna seisma.
“Tirpitzil” tuli uuesti alustada remonti, mis seekord kestis kolm kuud. Puksiirid vedasid laeva uuele kohale, kus ta pandi tihedalt vastu kallast ja piirati mere poolt torpeedovхrkudega.
Juulikuus sai “Tirpitz” lahingukorda, kuid 17. Juulil veidi pдrast keskццd rьndasid teda jдlle Inglise lennukikandjailt startinud pommitajad. Pхhja-Norras oli sel ajal polaarpдev, Saksa vaatluspostid teatasid lдhenevaist lennukeist ning lahingulaeva kohale pandi хigeaegselt suitsukate. Paksu tossu sisse pommitati umbropsu ning tulu sellest pommitamisest ei olnud. Mхni aeg hiljem tehti teinegi pommitamiskatse, kuid loodus oli seekord suitsukatte tegemise enda peale vхtnud – fjordi kattis paks ja kхrge udu. (Petersen oli selleks ajaks sissekukumise vдltimiseks juba sealtkandist lahkunud.)
Ka seadpuhku oli inglastel merel hulk laevu admiral Moor’i juhatusel – 3 lennukikandjat, 1 lahingulaev, 4 ristlejat ja 12 hдvitajat. Esialgu nдis, et seekordne ettevхtmine jooksis tдiesti tьhja, kuid pдris nii ei olnud. Lennukikandjate kaitseks vдljasaadetud suure tegevusraadiusega “Liberator”- ja “Catalina”-tььpi merelennukid uputasid 17. Juuli хhtul Saksa allveelaevad U 347 ja U 361.
18. augutil lдks admiral Moore Home Fleet’i laevadega jдlle Alta fjordi poole teele. Seekord oli tal kaasas 3 suurt ja 2 eskortlennukikandjat, 1 lahingulaev, 3 ristlejat, 14 hдvitajat ja mitu fregatti. 22. Augusti lхuna paiku ettevхetud pommitamisel ei saanud “Tirpitz” tabamusi, rьndajad aga kaotasid kolm lennukit. Sama pдeva хhtul vigastas Saksa allveelaev U 354 Moore’i laevastikust eskortlennukikandjat ja uputas fregati “Bickerton”. Inglased tegid 23. Augustil “Tirpitzile uue хhurьnnaku ja said seekord kaks tabamust. Ьks 725 –kg soomust lдbistav pomm kukkus tхesti lдbi peasoomusteki, kuid ei plahvatanud. Teine, 225-kg pooleldi soomust lдbistav pomm kukkus ьhe peakaliibrisuurtьki torni katusele, kuid ei saanud selle 130-mm soomust jagu. Sakslased tulistasid seekord alla viis lennukit. Ka 29. Augustil ьritasid lennukid “Tirpitzi” veel kord pommitada, kuid хigeaegselt pandud suitsukate hoidis seegi kord tabamused дra.
Inglastele sai selgeks, et lennukikandjail baseeruvad vдikesed pommitajad oma suhteliselt kergete, alla tonni kaaluvate pommidega ei suuda nii suurt sхjalaeva uputada. Pхhja lasta oli aga “Tirpitzit” ilmtingimata vaja – see vabastanuks Pхhja-Atlandil liikuvad konvoid Saksa pealveelaevade kallaletungiohust ja vхimaldanuks saata seni “Tirpitzit” valvavad Inglise suured sхjalaevad Idalaevastikku jaapanlaste vastu vхitlema.
Ja nььd otsustati “Tirpitzit” rьnnata neljamootorilise raskepommitajatega “Lancaster”. Kuna need ei suudnud kaks korda vajalikku vahemaad lдbi lennata, tehti lepe Vene vдejuhatusega, et Šotimaalt startinud lennukid maanduvad pдrast pommitamist Arhangelski lдhedal. Selline operatsioon algaski 11.septembril, kui teele lдks 39 “Lancasterit”. Kuid Pхhja-Norras oli halb ilm ja lennukid lendasid otse Venemaale. 15.septembri koidu ajal mindi sealt 28 lennukiga tagasiteele ja puistati oma pommid alla. “Tirpitz” sai ьhe tabamuse 4,5-tonnise pommiga, kaks samasugust pommmi lхhkesid ta lдhedal. Laeval said vigastada kьtuse- ja хlitankid, nii et tohutu хlilaik valgus mццda fjordi laiali. Laeval tekkis tulekahju ning ta vццriosa sai tugeva leki. “Tirpitz” oli jдlle teguvхimetu.
7. oktoobril 1944 lдks Barentsi mere kaldal paiknev Vene 14. armee rьnnakule seals Saksa 19. mдgikьttide korpuse vastu. 12. oktoobril vallutati torpeedokaatreilt ja “merekьttidelt” maandatud meredessantiga Soome sadam Liinahamari. 21. oktoobril jхuti lдbi kitsa Soomemaa siilu – Petsamo – vдlja Norrasse.
Alta fjord paiknes neist sьndmustest 300 km lддnes, kuid ei olnud teada, kui kaugele venelased oma rьnnakuhooga vдlja jхuavad, ja “Tirpitz” otsustati varakult lддne poole viia. Et varjata laeva liikumisvхimetust, lavastati “Tirpitzi” pukseerimine lahingulaeva iseseisva sхiduna. Puksiiridena kasutati “Tirpitzi” ees sхitvaid valvelaevu, puksiiritrossid olid aga tхmmatud vee alt.
18. oktoobril avastasid Inglise luurelennukid “Tirpitzi” Tromsost 3 miili lддne pool. Juba 29. oktoobril tegid 38 “Lancasterit” talle pommirьnnaku, kuid tiheda madala pilvituse tхttu ei saadud ьhtegi tabamust. Rьnnakut kordasid 12. novembril hea nдhtavuse juures. Ja nььd tuli lхpp. Juba esimesest tabamusest 5,45-tonnise “Talboy”-nimelise pommiga vajus laev vasakule 30 kreeni. Peagi jдrgnes veel mitu tabamust niisama raskete pommidega, ahtrisuurtьkkide laskemoonakelder plahvatas ja “Tirpitz” lдks ьmber, toetudes pealisehitusega pхhja. Kuna vesi oli seal madal, jдi “Tirpitzi” parempoolne pхhjaosa ьle veepinna. Hukkus 1204 meremeest, neist suurem osa laeva siseruumides. Sealt suudeti pддsta vaid 82 meest, kes lдbi laevapхhja lхigatud augu vдlja ronisid.
Euroopa suurim sхjalaev oli muutunud vanarauaks.

Sissejuhatus
Tдnapдeval on vдga populaarne ”Titaaniku” lugu, kuid maailmaajaloos olid ka teised mereхnnetused, mis tхid endaga kaasa inimohvreid.
See teema on valitud, et uurida mхnede suurlaevade ajalugu.
Kдesolevas tццs kirjutasin Saksa lahingulaevadest, sest just Saksa lahingulaevad olid kхige vхimsamad.
Lahingulaevad olid II maailmasхja peamine mererelv. Neil oli kхige parem soomuskatte ja ka kхige suurem suurtьkkide arv.
“Bismarck” ja “Tirpitz” olid sel ajal maailma kхige vхimsamad sхjalaevad. “Bismarcki” pikkus oli 150 m ja kхrgus 42.5 m, s.o. 17-korruselise hoone kхrgus. Selle laeva suurtьkid said lasta 22 miili kaugusesse, vaatamata sellele on need laevad merepхhjal.
Kasutatud kirjandus ja muud allikad
Osvald Nilson “Merelahing”, Tallinn “Koolibri” 1994;
William Manchester “Kruppi relvad”, Tallinn “Eesti raamat” 1974;
Хun Mati “Lahingud Atlandil ja polaarmeredel 1939 – 1945”,
Tallinn “Olion” 1995;
web54.sd54.k12.il.us/schools/keller/jmikes/eur/bis.htm
airartnw/bismarck.htm
Sisukord
Sissejuhatus …………………………………………………………………. 4
Saksamaast …………………………………………………………………...5
Inglismaas laevastik………………………………………………………….8
Saksa lahingulaevade ookeaniretked……………………………………..11
”Hoodi” ja ”Bismarcki” hukkumine……………………………………...14
“Gneisenau”, “Scharnhorst” ja “Prinz Eugen” sхidavad lдbi Inglise kanali ………………………………………………………………………...23
“Scharnhorsti” hukkumine ………………………………………………..28
“Tirpitzi” hukk……………………………………………………………...33
Kokkuvхte…………………………………………………………………...37
Kasutatud kirjandus ja muud allikad…………………………………….38
Lisad
“Leipzig”, “Deutschland”, “Admiral Scheer”
“Gneisenau”, “Bismarck”
“Tirpitz”, “Prinz Eugen”
“Gneisenau” , “Scharnhorst”
Admiral G. Lьtjens
“Bismarck”, admiral J. Tovey, admiral L. Holland
“Hood”, “Rodney”
“Suffolk”, “Norfolk”
“Hoodi” komandцr kommodoor R. Kerr
“Prince of Wales”
Lдbisхit Inglise kanalist
“Tallboy” pommid
Kokkuvхte
Tццs on pььtud seletada mхningate sхjalaevade retked. On nдidatud mхned episoodid II maailmasхjast.
Mis juhtuks kui ”Bismarckil” хnnestuks tema reid?
Seda ei tea keegi, me vхime ainult oletada.