Биофизика

V2 leiame integraalina

Arvestades, et

saame

kus C tдhistab juba lahustunud aine (prootonite) kontsentratsioone.

Seega on kontsentratsioonide erinevusest tingitud tцц ьhe mooli kohta mддratud kontsentratsioonide suhtega, mitte nende vahega. Kui membraanil on nii kontsentratsioonide erinevus kui ka potentsiaalide erinevus, on summarne energia


Fььsika: sissejuhatus.


Fььsika on teadus kehade vastasmхjudest ja nendest pхhjustatud liikumistest. Kehade vastasmхju avaldub jхuvдljana.

“Keha” tunneme sellest, et tal on olemas mass, mis vдljendub likumise inertsi ja gravitatsioonina. Kehal vхib olla ka elektrilaeng, mis vдljendub vastasmхjus teise laetud kehaga elektrivдlja kaudu. Kхige elementaarsemad kehad on nдiteks elektron ja prooton, mis moodustavad aatomid. Aatomitest moodustuvad molekulid. Suuremad kehad koosnevad omavahel seotud paljudest aatomitest vхi molekulidest. Paljuaatomilised kehad vхivad olla tahked, vedelad vхi gaasilised, sхltuvalt jхudude tugevusest, mis aatomeid (molekule) seovad. Kehad mхjutavad ьksteis kaugelt, jхuvдljade kaudu.

Keha “jхuvдli” on kхikjal tema ьmber ruumis, kuni lхpmatu kaugele. Jхuvдljas asuvale teisele kehale mхjub jхud, aga samuti mхjub jхud teise keha jхuvдljas asuvale esimesele kehale. Nii mхjutavadki kehad ьksteist kaugelt jхuvдljade kaudu. Kaugmхju vдljade kaudu on ainus kehade vastastikune mхju looduses. Gravitatsiooniline kaugmхju on silmaga nдhtav universumi ehituses, elektromagnetiline kaugmхju aga domineerib aatomite ja molekulide vahel, sealhulgas ka siis, kui kehad “silmnдhtavalt” kokku puutuvad. Niisugust nдhtust nagu “kokkupuutumine” ei ole olemas. Kehad ei puutu kunagi tegelikult kokku, maksimaalses lдheduses aatomite vдlised elektronkihid satuvad lдhestikku ja negatiivsed laengud tхukuvad ьksteise jхuvдljas, takistades kehade edasist lдhenemist. Kui jдtame kхrvale tuumasisesed jхud, siis need kaks, gravitatsiooniline ja elektromagnetiline, ongi ainsamad jхud, mis mддravad aatomite ja molekulide paigutuse kehades ja kehade paigutuse kosmilises ruumis, seega kogu looduse ehituse.

Kдesolevas kursuses pььamegi muuta loodust mхistetavamaks tema atomaarse-molekulaarse struktuuri kaudu. Kogu looduse struktuur alates aatomitest ja lхpetades universumiga, kaasa arvatud eluslooduse struktuur, saab mхistetavaks kui tunneme fььsikaseadusi, mis mддravad kehade vхimaliku asendi ьksteise jхuvдljades. Suhteliselt vдike arv pхhilisi fььsikaseadusi mддrab elektronide paigutuse aatomis, aatomite paigutuse molekulis, molekulide paigutuse kehas. Selge, et elementaarkehade arvu suurenedes nende vastastikune mхju muutub vдga keeruliseks ja seda analььsida ei ole lihtne. Fььsika on vхimeline detailselt kirjeldama vaid suhteliselt lihtsaid struktuure, keerukamate puhul tuleb rakendada loogilise ekstrapolatsiooni meetodit, pььdes ette kujutada, kuidas lihtsaid struktuure valitsevad seadused kombineeruvad keerukamates struktuurides. See ongi mхttetegevus, mхtlemine, mida ootan bioloogidelt kui nad asuvad rakendama kдesolevas kursuses omandatut oma erialal.

Fььsikat peetakse tavaliselt matemaatiliseks teaduseks, mis tihtipeale pхhjustab hirmu. See ei ole aga nii. Matemaatiline on vaid ьks teadus – matemaatika. Loodusteadusi, kaasa-arvatud fььsikat, on vхimalik, isegi ainuvхimalik, mхista ilma matemaatikat rakendamata. Matemaatiline valemite keel on rakendatav lihtsate seoste lьhidaks kirjeldamiseks. Nдiteks teades, et auto lдheneb kiirusega 50 km/h ja asub praegu minust 50 m kaugusel saan ma arvutada, et ta jхuab minuni t=s/v=50/(50x1000/3600)=3.6 sekundi pдrast. Teades, et ma kхnnin kiirusega 5 km/h kulub mul 10 m laiuse tдnava ьletamiseks 10/(5x1000/3600)=7.2 s. Ilmselt ei ole otstarbekas tдnavaьletamist alustada, sest jддn auto alla just tee keskpaigas. Kas ma aga tдnaval seistes teen need arvutused? Kindlasti mitte, vaid ma kujtlen, kuidas auto jдtkab oma liikumist, kuidas mina astuks ьle tee ja ma nдen “vaimusilmaga”, kuidas auto sхidaks mulle peale. Niisugune kujutlemine on vдlismaailma modelleerimine mхttes, see ongi mхtlemine. Fььsika tдilelikuks mхistmiseks ei tohi mitte valemeid ega konspektilehtedel asetsevaid lauseid endale vaimusilma ette manada, vaid protsesse, kehasid ja nende liikumisi. Ei ole suur hдda, kui te aatomit vхi molekuli kujutlete teistsugusena kui ta tegelikult on, suurem on hдda kui te teda ьldse ette ei kujuta. Selge, et suure hulga aatomite-molekulide liikumise ette kujutamine vхib olla raske, aga veel raskem oleks nende matemaatiline kirjeldamine. Nдiteks kvantmehaaniliselt on lahendatud vaid kahe keha vastasmхju probleem. Kolme vхi rohkema keha puhul tuleb juba kasutada mitmesuguseid lдhendusvхtteid, milles matemaatika ja loogiline ettekujutus pхimuvad. Niisiis, asjade mхistmiseks tuleb just neidsamu asju modelleerida, ette kujutada, mitte aga meelde tuletada valemeid vхi lauseid, mis nende kohta kдivad. Siit tulebki vahe mхistete “tean” ja “mхistan” vahel. “Teatakse” fakte. Tььpiline nдide on siin mдlumдngurite kiired vastused Jeopardy turniiril. Mnemoturniiril aga antakse aega, ja ilus on pealtkuulata, kuidas loogilise arutelu, mхtlemise teel jхutakse хige vastuseni ka siis, kui seda keegi osavхtjatest alguses ei tea. Vastus, mida ei teata, mхeldakse vдlja. Хige vastuse vдljamхtlemine igal elujuhtumil ongi asjade mхistmise tunnus. Fььsikas on heaks mхistmise kontrolliks ьlesannete lahendamine. Ilma ьlesandeid lahendamata ei ole te seda fььsikakursust kindlasti mitte mхistnud. Mхistmise ja teadmise dialektika on tihedalt seotud teoreetilise ja eksperimentaalse teaduse dialektikaga.


Eksperiment ja teooria teaduses.


Me saame oma teadmised loodusest vaatluste ja eksperimentide tulemustena. Vaatlused, nдiteks astronoomilised vхi цkoloogilised, on looduses iseenesest toimuvate protsesside passivne registreerimine, jдlgimine. Eksperiment (katse) on aktiivne vahelesegamine looduslikesse protsessidesse tahtlikult muutes nende toimumise tingimusi. Eksperiment ja vaatlus annab meile teadmise, mis toimub teatud objektidega teatud tingimustes. Nдiteks saame teada, et teatud tдht kiirgab mingi intensiivsusega ja mingi spektraaljaotusega valgust, vхi et bakterirakk kasvab mingi kiirusega. Need on faktid, mis iseloomustavad ainult ja ainult seda konkreetset situatsiooni milles katse vхi vaatlus tehti. Kui aga on tarvis teada, millal see tдht (nдit. meie Pдike) plahvatab supernoovana vхi kui sageli bakterirakk pooldub, siis nendest katsetest vastust ei saa. Kuigi bakterite paljunemise kohta saaks ju teha vastava katse, siis Pдikese plahvatuse puhul oleks seda hilja vaadelda. Kui me oleme tхepoolest mхistnud tдhe evolutsiooni ja raku elutsьklit, siis peaksime olema vхimelised teoreetiliselt ette ennustama nii pooldumist kui plahvatust. Ennustada saab teooria baasil, ekstrapoleerides seda kas ainult loogilise mudeli vхi siis ka matemaatilise mudeli abil. Teooria ongi tegelikult loodusliku protsessi peegeldus, selle mudel meie mхtlemises. Teooria on tunnetuse, mхistmise tдiuslikem etapp. Kuidas aga tekib teooria meie kдsutuses olevate vaatlustulemuste kaudu?

Vaatlused ja eksperimendid esitavad tulemustena teatud fakte, mis on tхesed olukordade tarvis, milles need saadi. Peaks tegema lхpmatu palju eksperimente, et saada vastused mхeldavate olukordade kohta, ja ikka jддks veel lхpmatu palju olukordi, mille kohta eksperimenti tehtud ei ole. Ьlaltoodud nдites autoga tдhendaks niisugune empiiriline lдhenemine seda, et auto asukoht tuleks mххta igal ajahetkel, sest ilma teooriata kuidagi ei saa ju teada, kus ta saab asuma jдrgmise sekundi, kьmnendiku, sajandiku jne pдrast. Kui meil on aga teooria, et auto liigub ьhtlaselt ja sirgjooneliselt kiirusega 50 km/h, siis saame kindlusega ette ennustada, kus ta saab asuma nдiteks 3.6 sekundi pдrast. Kuidas tekkis aga ьhtlase ja sirgjoonelise liikumise teoreetiline ettekujutus, kas selleks tehti lхpmatu palju mххtmisi ja siis ьldistati? Ei, oli vaja mххta keha asukoht ja aeg ainult kolmes punktis ja avastada seaduspдrasus, et vхrdsete teepikkuste lдbimiseks kulus vхrdne aeg. Seda seaduspдrasust aga mххtmistulemused meile ette ei ьtle, see tuleb endal avastada tulemusi analььsides. Siin avaldubki eksperimentaalse ja teoreetilise teadusliku tunnetuse dialektika: ьhelt poolt baseerub teooria eksperimentide tulemustel, teiselt poolt ei ole olemas reeglit ega seadustpдra, mille jдrgi eksperimentide tulemuste pхhjal luua teooria. Teooria on niisugune loogiline (matemaatiline) protsessi mudel, mis rahuldab kхiki olemasolevaid eksperimenditulemusi. Teooriat vхib luua ka siis, kui on olemas kas vхi ьksainus eksperiment, aga tavaliselt ei ole see teooria siis vхimeline rahuldama teise eksperimendi tulemust (ei lange sellega kokku). Mida rohkem on eksperimente, mida antud teooria rahuldab, seda tхenдosem on, et ta rahuldab ka uusi, veel tegemata eksperimente, seega, on vхimeline tulemusi хigesti ette ennustama. Teooria, mis rahuldab paljude eksperimentide tulemusi, ei tulene aga ьldse nendest eksperimentidest, vaid on omaette sхltumatu loogiline mudel, mis sьnnib mхttetцц tulemusena. Tavaliselt arvatakse, et teadlastel on mingi eriline intuitsioon, mis aitab neil leida хiget teooriat. Nдiteks, kuidas kьll Mendelejev taipas, et elemendid grupeeruvad perioodiliselt kaheksa kaupa? Kuidas kьll Einstein tuli mхttele, et kahe liikuva keha kiiruste liitumisel summaarne kiirus ei saa ьletada valguse kiirust? Darwin nдgi ainult liikide lхputut mitmekesisust, kuid kuidas ta seletas seda loodusliku valiku tulemusena? Tegelikult ei ole mingit erilist intuitsiooni, vaid lхputu pingeline mхttetцц. Tuleb lдbi mхelda ja loogiliselt kдivitada palju erinevaid mudeleid, millest suurem osa ei rahulda mхnda eksperimenti ja tuleb seega kхrvale heita, kuni leitakse ьks vхi isegi mitu mudelit, mis rahuldavad kхiki teadaolevaid eksperimente. Muide, mхne teooria loomise puhul on juhtunud, et ьks vхi paar eksperimenti kangekaelselt ei sobi sellesse, sel ajal kui ьlejддnud kхik sobivad. Siis vхib tхsta ka kьsimuse nende eksperimentide korrektsuse kohta. Siit tuleneb veel ьks tagasiside eksperimendi ja teooria vahel: eksperiment ei ole mitte ainult alus teooria kontrolliks, vaid teooria vхib kontrollida ka eksperimendi korrektsust. Muidugi, nii nagu malemдngugi puhul, head mдngijad ei vaagi kaugeltki kхiki vхimalikke kдike vaid valivad kiiresti kхige perspektiivikamad, sellega kompuutermaletajast erinedes, niisamuti head teadlased ei vaagi kaugeltki mitte kхiki vхimalikke teooria variante vaid valivad kiiresti perspektiivikamad. Selles ehk vдljendubki “intuitsioon”, mis tegelikult on kogemus ja eelteadmised.


Matemaatiline ja loogiline teooria


Teooria on maailmapilt, mis kдivitub meie mхtlemises. Mхtlemise tugev kьlg on suhteliselt keerukate sьsteemide kiire kvalitatiivne analььs. Kui hinnata tuleb aga kvantitatiivseid suurusi, siis jддb mхtlemine ьsna varsti jдnni ja kutsub appi matemaatika. Matemaatilised valemid ei ole midagi muud kui lьhidalt kirjapandud reeglid numbriliste suurustega opereerimiseks, seega kvantitatiivseks mudeli (teooria) analььsiks. Ьhe ja sellesama valemiga vхib kirjeldada vдga erinevaid protsesse, mis on oma kдitumiselt sarnased, kuigi sisult tдiesti erinevad. Seega on vajalike matemaatiliste valemite arv tunduvalt vдiksem kui analььsitavate protsesside arv. Vaatleme jдrgnevas peamisi matemaatiliste avaldiste tььpe, mis kursuses kдsitletavate fььsikaliste protsesside analььsil ette vхivad tulla.


Funktsioonid

Funktsioon on matemaatiline seos mitme suuruse vahel, mille jдrgi saab arvutada tundmatu suuruse (nimetatakse ka funktsiooniks, y) vддrtuse kui argumentide xi vддrtused on teada:, kus f tдhistab mingit matemaatilist arvutusreeglit (tehteid ja nende kombinatsioone). Lihtsaim on ьhe muutuja funktsioon . Levinuim astmefunktsioon on lineaarne (sirge) ehk esimese astme sхltuvus:, kus a on mingi algseis millest protsess algab ja b tдhistab y kasvu suhtelist kiirust vхrreldes x kasvuga, nдit. lдbikдidud tee sхltuvus ajast, voolutugevuse sхltuvus pingest, veevoolu sхltuvus rхhkude vahest, difusioonivoo kiiruse sхltuvus kontsentratsioonide vahest; lineaarfunktsiooni erijuht on proportsionaalne sхltuvus, kus a = 0 ja mхlemad, nii x kui y alustavad muutumist nullist. Teise astme funktsioon on ruutsхltuvus, mis vхib sisaldada osana ka lineaarsхltuvust, kuid lihtsuse mхttes jдtame selle praegu vдlja: nдit. pindala sхltuvus lineaarmххdust (ringil raadiusest vхi ruudul kьljest), kineetilise energia sхltuvus kiirusest. Kolmanda astme funktsioon ehk kuupsхltuvus, nдit. ruumala sхltuvus lineaarmххdust, nagu kera ruumala sхltuvus raadiusest, kuubi ruumala sхltuvus kьlje pikkusest. Ka pццrdvхrdeline sхltuvus on astmefunktsioon: , nдit. voolukiiruse sхltuvus takistusest, liikumiseks kulutatud aja sхltuvus teepikkusest. Pццrdvхrdelise ruutsхltuvuse nдiteks on , nдit. punktikujulise laengu vхi massi elektri- vхi gravitatsioonivдlja tugevuse sхltuvus kaugusest keskpunktist. Oluline funktsioon on eksponentsiaalne sхltuvus. Positiivne eksponent kirjeldab nдit. bakterikoloonia kasvu ajas, kapitali suurenemist firmas. Negatiivne eksponent kirjeldab nдit. radioaktiivselt lagunevate tuumade arvu, valguskvantide arvu vдhenemist neelavat keskkonda lдbides, kondensaatori laeng tьhjenemist lдbi takisti, edukate ьliхpilaste arvu kahanemist хppeaja jooksul.

Joonistada graafikud.


Diferentsiaalvхrrandid


Diferentsiaalvхrrandid on matemaatilised seosed mitte suuruste eneste, vaid nende muutuste vahel. Nдiteks vхiks olla ьhtlaselt kiireneval liikumisel lдbitud teepikkus. Liikumisel kiirusega v on igas lхpmatu lьhikeses ajavahemikus dt lдbitud teepikkus . Kui kiirus v on konstant, siis niisugune vхrrand laheneb lihtsalt: ehk , kus s0 tдhistab liikumise alguspunkti. Esimest jдrku diferentsiaalvхrrand annab lahendina funktsiooni (s) muutuse, kuid ei ole teada, millisest algpunktist muutumist alustati. Integreerimiskonstant s0 nдitabki, et sealt alustati liikumist ja s on siis lхpp-punkti tegelik asukoht. Veidi keerukam on juht kui integreeritav suurus, antud juhul kiirus v, ei ole konstantne, vaid muutub koos ajaga, nдiteks kui on tegemist ьhtlaselt kiirineva liikumisega . Sel juhul ja integreerides saame . Astmefunktsiooni integreerimise reeglid toome allpool.

Vдga tihti on tegu jдrgmise diferentsiaalvхrrandiga, mis baseerub teadmisel, et suuruse A muutumise kiirus (ajas) on vхrdeline suuruse A enesega. Nii on see nдit. vedeliku vдljavoolamisel reservuaarist, elektimahtuvuse tьhjenemisel, radioaktiivse aine lagunemisel, valguskvantide liikumisel lдbi neelava aine, kus

;

Siit edasi

ja ning integreerides saame ja ,

millest

Nagu panite tдhele, integreerimiskonstant kirjutati seekord logaritmi kujul, lnA0 , et muutuse alguspunkt viia sisse suhtena, mitte vahena lхpp-punkti suhtes. Viimase valemi vхib kirjutada ka kujul

.

kus =1/k. Need valemid kujutavad eksponentsiaalseid protsesse ja on nn. eksponendi tegur (antud juhul ajategur), k aga on kiiruskonstant. Aja mццdudes on eksponentsiaalselt kahanev protsess vдhenenud suhtes e-1=0.368. Kahe ajateguri mццdudes e-2 = 0.135 ja e-3=0.050. Seega, eksponentsiaalsete protsesside praktilise lхppemiseni kulub vдhemalt 3 kuni 5.

Kui diferentsiaalvхrrand nдitab, et suurus mitte ei kahane, vaid kasvab iseendaga vхrdeliselt, saame samasuguse eksponentsiaalse lahendi, aga positiivse astendajaga. Nii kirjeldub nдiteks populatsiooni (bakterite koloonia) kasv, taime kasv, majanduse (kapitali) kasv etc. Aja t asemel vхib esineda ka teepikkus, nдiteks kui valguskvandid lдbivad neelavat ainet vхi juhuslikult asetatud neelavaid objekte (taimkatte lehestik). Siis konstant k nдitab valguse (vхi radioaktiivse kiirguse) nхrgenemist teepikkuse ьhiku kohta.

Joonistada eksponentsiaalsete muutuste graafikud.


Kui esimest jдrku diferentsiaalvхrrand sidus omavahel argumendi ja funktsiooni muutumise kiirusi (esimest jдrku tuletisi), siis teist jдrku diferentsiaalvхrrand seob omavahel argumendi ja funktsiooni muutumise muutumise kiirusi (teist jдrku tuletisi). Teist jдrku diferentsiaalvхrrandi nдiteks on vхnkumiste vхrrand, mis baseerub teadmisel, et pendlit (vхi vedru) tagasitхmbav jхud on vхrdeline hдlbega tasakaaluseisust A. Kuna jхud pхhjustab kiirenduse, ehk kiiruse muutumise, siis vдidab see vхrrand, et vхnkuva massi kiiruse muutumise kiirus (kiirendus) on vхrdeline hдlbega tasakaaluseisust ja suunatud tasakaaluseisu poole:


Selle vхrrandi lahend on siinusfunktsioon, nдiteks pendli vхnkumine vхi murdja-ohvri populatsiooni vхnkuv olek (Volterra vхrrand). Lahendist nдhtub, et periood vдljendub jдrgmiselt:

ehk

Selleks, et mддrata, missuguses siinuse punktis asub lahend teatud ajahetkel, on lisaks vхrrandi lahendiks olevale siinusfunktsioonile tarvis teada juba kahte algtingimust: algkoordinaati, millest liikumine algab ja liikumise algsuunda, kas tasakaalupunkti poole

Если Вам нужна помощь с академической работой (курсовая, контрольная, диплом, реферат и т.д.), обратитесь к нашим специалистам. Более 90000 специалистов готовы Вам помочь.
Бесплатные корректировки и доработки. Бесплатная оценка стоимости работы.

Поможем написать работу на аналогичную тему

Получить выполненную работу или консультацию специалиста по вашему учебному проекту
Нужна помощь в написании работы?
Мы - биржа профессиональных авторов (преподавателей и доцентов вузов). Пишем статьи РИНЦ, ВАК, Scopus. Помогаем в публикации. Правки вносим бесплатно.

Похожие рефераты: