Биофизика
Nдiteks toome valemi difusioonikiiruse kohta silindrilises torus, kus ьhes otsas hoitakse kontsentratsiooni C1 ja teises otsas C2, toru pikkus on l ja ristlхikepindala on s:

kus

Nendes valemites l ja S on geomeetrilised parameetrid, mis iseloomustavad difusiooniteed, difusioonikonstant D aga iseloomustab difundeerivat ainet ja difusioonitingimusi:

Nagu nдeme, on difusioonikonstant sхltuv molekulide lineaar-keskmisest kiirusest ja vaba tee pikkusest, kordaja 1/3 tuleneb jдllegi sellst, et liikumist vaadeldakse iga koordinaadi suunas eraldi. Difusioonikiiruse valem, nn Fick’i seadus, on sarnane Ohmi seadusele, mis mддrab elektrivoolu kiiruse lдbi takistust omava traadi.
Difusiooni kiirus ajas ja ruumis
Eelnevad seosed vхimaldavad arvutada difusioonivoo kiirust ruumis konstantse kontsentratsioonivahe (vхi gradiendi) puhul. Gradiendi konstantsuse sдilitamiseks peab molekule pidevalt kuhugi дra kaduma. Nдiteks, taimelehes sьsihappegaas pidevalt neeldub fotosьnteesi kдigus ja seetхttu sдilib lehes madalam CO2 kontsentratsioon kui vдlisхhus. Kui molekule дra ei kao, siis esialgu tekitatud kontsentratsioonivahe kaob mхninga aja pдrast. Aga kui kiiresti see toimub? Difusioonilise liikumise kiiruse teadmine vхimaldab hinnata kui kiiresti molekulid raku sees ьmber paiknevad.
Vaatleme lihtsuse mхttes ьhemххtmelist juhtu. Oletagem, et sьnteesisime mingi kogse metaboliiti raku keskel asuval tasandil ja kьsime, kui kiiresti see difundeerub rakus laiali? Tuletame kхigepealt meelde Fick’i seaduse statsionaarse difusioonivoo J kohta ja defineerime voo tiheduse:

Siin dC/dx on kontsentratsiooni gradient e. kontsentratsiooni muutumise kiirus x-telje suunas, J on defineeritud kui aine voo tihedus, mida mххdetakse pinnaьhikut ajaьhukus lдbinud aine hulgaga, seega mooli m-2 s-1. Voo tiheduse mхiste sissetoomine vхimaldab Fick’I seaduse lihtsasti kirjutada, ilma difusioonitee pikkust ja ristlхiget kasutamata.Valime kaugusel x meie tasapinnast, kus aine eraldus, ьhe ьhikulise pindalaga ruudu ja selle kхrvale kaugusele x+dx kohe teise ruudu, nii et saame nagu хhukese kasti (Joonis). Kohal x, kasti sisenedes, on voo tihedus J, kohal x+dx, kastist vдljudes, on voo tihedus muutunud. Kuna see muutus on vдike, kasutame Taylori ritta arendust ja avaldame

Kuna vдljavoolukiirus ei vхrdu sissevoolukiirusega, peab kasti ainet kogunema (vхi sealt kaduma), sest ruumilisi neeljaid me praegu ei arvesta. Meie ьhikulise pinnaga kastikeses olgu aine hulk alguses Cdx (C on kontsentratsioon, pindala=1). See muutub tдnu aine kogunemisele (lahkumisele) jдrgmise kiirusega

Pдrast dx ja J taandamisi saame nn. pidevuse seaduse:


Seadus pхhineb aine jддvusel ja vдidab, et kui voo tihedus ruumis muutub, siis aine koguneb. Asendame nььd J Fick’i seadusest

See on difusiooni ьldine ajalis-ruumiline diferentsiaalvхrrand. Kolmemххtmelisel juhul tuleb teised tuletised vхtta kolme koodinaadi suunas. Meie ьhemххtmelisel juhul on selle vхrrandi lahendiks funktsioon

Kus M on aine kogumass, mis eraldus protsessi alguses tasapinnal x = 0.
Vхrrandi lahend on eksponent, mis kahaneb x kasvades ruumis kiiresti, kuid ulatub siiski kхikjale, seega peame konkretiseerima kьsimust, ‘kui kaugele aine difundeerub mingi aja jooksul’. Utleme, et meid huvitab, kui kaugel on frondi kхige jдrsem osa, seal kus funktsiooni vддrtus on e-1=0.36. Tingimus, et e astendaja = 1 tдhendab, et
vхi 
Difusioonifrondi levides selle kхige jдrsem koht kaugeneb vхrdeliselt ruutjuurega ajast, nдiteks 2 korda kui aeg kasvab neli korda. Aeg, mis kulub mingi distantsi lдbimiseks kahaneb vхrdeliselt kauguse ruuduga. Siit tulenebki, et vдikestel distantsidel on difusiooniline transport efektiivne, kuid kaotab efektiivsuse distantsi kasvades vдga kiiresti.
Anname mхned difusioonikonstandi vдartused (ьhikutes cm2 s-1):
Vees: suhkur 0.52 10-5 Хhus: CO2 0.16
glьkoos 0.67 veeaur 0.24
glьtsiin 1.1 O2 0.20
Ca(Cl)2 1.9
Proteiin 0.1
DNA 0.01
Rusikareegel on, et хhus on difusioonikiirused ligikaudu 10000 korda suuremad kui vees. Vahe tuleneb vдga vдikesest molekuli vaba tee pikkusest vees vхrreldes gaasiga. Raskemad molekulid difundeeruvad aeglasemalt, sest nende liikumise kiirused on vдiksemad, kuna samal temperatuuril on energiad samad, suurema massiga molekulid aga liiguvad aeglasemalt. Kui vхtame difusioonikonstandiks 10-5 cm2 s-1 siis difundeerumiseks kulub jдrgmine aeg:
5 m (raku organellid) 0.006 s = 6 ms
50m (rakud) 0.6s
1 m (organism) 8 aastat
Nagu nдeme, on organellis difusioonikiirus sedavхrd suur, et molekul vхib umbes 200 korda sekundis lдbi organelli difundeeruda. Terve raku mххtmes on see aga ainult paar koda sekundis. Difusiooniline ainete transport organismi piires on aga lootusetult aeglane. Seetхttu metaboliitide kaugtransport toimubki peamiselt voolamise abil, nдrvierutus aga liigub elektri-impulsside abil.
Soojusjuhtivus
Tahkes kehas on eriti hдsti nдha, et soojendades keha ьhte osa jхuab soojus varsti jaguneda ьhtlaselt ьle kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides ja see ongi kehade soojusjuhtivus. Kuna soojus on pхhimхtteliselt molekulide kineetiline energia, siis selle ‘laialidifundeerumine’ tдhendab energia ьlekannet pхrgetel, kus kiiremini liikuvad molekulid jagavad oma energia teiste molekulidega. Nii kujuneb kehas lхpuks ьsna ьhtlane molekulide kiiruste jaotus. Et soojusjuhtivuse mehhanism on difusioonile sarnane, siis on ka vastavad valemid sarnased. Nдiteks soojuse liikumine lдbi varda pikkusega l ja ristlхikepinnaga S on

kus kontsentratsioonide vahet asendab temperatuuride vahe ja difusioonikonstanti soojusjuhtivuse konstant

Soojusjuhtivuse
konstant on difusioonikonstant korrutatud erisoojusega, mis on
tihedus korda massiьhiku soojusmahtuvus
.
Sisehххrdumine, viskoossus
Voolamine on molekulide samaaegne ьhesuunaline liikumine. Voolamine toimub nдiteks torudes rхhkude vahe mхjul. Elusolendites toimub voolamine veresoontes loomadel ja juhtsoontes (ksьleem, floeem) taimedel. Voolamine on peamine viis molekulide transportimiseks pikematel distantsidel kui ьhe raku piires. Voolamine vхib olla laminaarne ja turbulentne. Laminaarse voolamise puhul vedeliku vхi gaasikihid torus segunevad ainult difusiooni tхttu, seega vдhe, ja kihid, mis alustasid teekonda toru seinte lдhedal, on seal toru lхpuni. Molekulid, mis alustasid teekonda toru keskosas jддvad samuti sinna kuni lхpuni. Laminaarne voolamine on tavaline peentes torudes, nagu kapillaarsooned ja taimede juhtsooned. Tubulentsel voolamisel toimub pidev keeriseline liikumine toru sees, selgeid kihte asendavad keerised, milles molekulid liiguvad kord sente lдhehedale, kord jдlle kaugemale. Turbulentne voolamine on tavaline jдmedates torudes. Vaadake nдiteks korstnast vдljuvat suitsu, aga sarnane keeriselisus on ka vere voolamisel jдmedamates veresoontes.
Ka voolamine allub sama tььpi proportsionaalsele seadusele nagu difusioon ja soojusjuhtivus, ainult siin on liikumapanevaks jхuks rхhkude vahe:

Pange tдhele, et voolamise puhul on tavaks vхrdetegurit esitada pццrdsuurusena, viskoossusena. Mida suurem on viskoossus , seda aeglasem on voolamine sama rхhkude vahe ja sama voolu geomeetria puhul. Vedelike puhul on viskoossus pхhjustatud peamiselt molekulidevahelistest sidemetest (tхmbejхududest). Kuna need temperatuuri tхustes nхrgenevad (molekulid liiguvad kiiremini ja kaugenevad ьksteisest, keha paisub), siis vedelike viskoossus temperatuuri tхustes vдheneb, voolamine kiireneb. Gaaside viskoossus pхhineb teisel alusel, kuna nendes molekulidevahelised tхmbejхud ei ole tдhtsad. Toru seinte lдhedal liikuvad molekulid pхrkuvad sageli seintega ja nende edasiliikumine piki toru on takistatud. Soojusliikumine aga pillutab molekule ka toru seintest eemale ja vastupidi, eemal olevaid molekule seinte suunas. Nii jдavad seinte poolt tulevad molekulid tsentri pool liikuvatele jalgu ja pidurdavad neid, aga tsentrist seinte poole liikuvad molekulid kiirendavad seinte lдhedal asuvate voolusuunalist likumist. Kujuneb vдlja keskmine kiiruste profiil, mis on ruuthьperbooli kujuga, kusjuures kхige kiiremini voolavad molekulid toru keskel ja seinte дares on need peaaegu paigal (voolamise mхttes, mitte termilise liikumise mхttes). Kuna gaaside puhul viskoossus on tingitud molekulide difusioonist risti voolu suunaga, on ka viskoossustegur seotud molekulide soojusliikumise keskmise kiirusega ja vaba tee pikkusega:
,
kus on gaasi tihedus. Viskoossus ei sхltu gaasi rхhust, kuna rхhu suurenedes tihedus kьll kasvab, kuid vaba tee pikkus proportsionaalselt kahaneb.
Molekulide kiiruste Maxwelli jaotus
Siiani oleme tдhelepanu alt vдlja jдtnud asjaolu, et kхik molekulid ei liigu mitte ьhesuguse kiirusega. Gaaside rхhu ja temperatuuri vaatlemisel siiski mдrkisime, et keskmise energia saamiseks tuleb keskmistada molekulide kiiruste ruudud, st. kasutada ruutkeskmist kiirust, difusiooniprotsesside puhul aga oli tarvis kasutada lineaarkeskmist kiirust. Kuivхrd erinevad siiski on molekulide kiirused? Jдttes tuletuse kхrvale esitame siin molekulide kiiruste Maxwelli jaotuse:

Selles valemis ei sisaldu temperatuuri, jдrelikult u on kiiruse suhteline mххt mingi teise kiiruse suhtes, mis on temperatuurist sхltuv. Tхepoolest, u on kiiruse suhe kхige tхenдosemasse kiirusesse:
,
kus vt on tхenдoseim kiirus, mis avaldub jдrgmiselt:
,
kus M on molekulmass. Tхenдoseim, aritmeetiline ja ruutkeskmine kiirus on omavahel jдrgmistes suhetes:
;
; 
;
Absoluutkiiruse jдrgi avaldatuna on molekulide kiiruste Maxwelli jaotus jдrgmine:
ja seda jaotust kasutatakse jдrgmiselt. Et leida molekulide suhteline arv, dn/n mille kiirus asub vahemikus v kuni v+dv tuleb arvutada avaldis:
.
Maxwelli jaotuse f(v) graafik on esitatud Joonisel. Selle x-teljel on molekulide kiirus m s-1, y-telg aga omab dimensiooni

See dimensioon vхimaldab leida molekulide suhtearvu, mille kiirused asuvad vahemikus v kuni v+dv, kui tulba pindala, mille laius on dv ja kхrgus f(v). Selle kohaselt on mхistlik ainult kьsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirusi mingis vahemikus, nдiteks 400 kuni 410 m s-1. Ebamхistlik on kьsimus, kui suur osa molekulidest omab kiirust tдpselt 400.000....0 m s-1, sest vastus sellele on: niisuguseid molekule ei ole. Analoogilised on kхik statistilised jaotusfunktsioonid, nдiteks kvantide jaotus lainepikkuse jдrgi ehk kiirguse ‘spekter’. Ka need nдitavad tulba d suhtelise pindala kaudu, kui suur osa kvante omab lainepikkusi vahemikus kuni +d.
Vaadates
Maxwelli jaotuse kuju torkab silma, et osa molekulide kiirused on
vдiksemad kхige tхenдosemast kiirusest.
Viimane on see kiirus, mille puhul jaotusfunktsioon omab maksimumi.
Matemaatiliselt pхhjustab funktsiooni kasvu vдikeste
kiiruste juures liige v2. Osa molekule omab kiirusi, mis
ьletavad kхige tхenдosema kiiruse. Joonisel
vt-st paremale ja vasemale jддvaid
pindalasid hinnates on neid molekule rohkem, mille kiirus on vt
-st suurem. Sedasama nдitab ka see, et aritmeetiline keskmine
kiirus
on kхrgem kui vt. Ruutkeskmine kiirus on
veelgi kхrgem kui aritmeetiline keskmine. Mida suurem on
kiirus, seda vдhem on molekule, mille kiirus on sellele lдhedal.
Matemaatiliselt pхhjustab jaotusfunktsiooni languse suurte v
vдartuste korral tegur
,
mis kahaneb kiiremini kui v2 kasvab. Ometi on siiski olemas molekule, mille kiirus on kahekordne ja isegi kolmekordne tхenдoseim kiirus (vastavalt 800 ja 1200 m s-1 lдhedal). Kuna energia on vхrdeline kiiruse ruuduga, siis vastavad energiad ьletaksid keskmist nelja ja ьheksakordselt.
Keemiliste reaktsioonide kulgemisvхime hindamiseks on oluline, kui palju on keskkonnas molekule, mille kiirus ьletab mingi vajaliku piiri, nдiteks reaktsiooni aktivatsioonienergia (energiabarjддri, mis tuleb ьletada, et aatomitevahelised sidemed tekikid). Molekulide suhteline arv, mille energia ьletab piiri E avaldub ьsna lihtsasti:
.
Nagu nдha, on molekulide energia vхrdlusmххduks RT, keskmine soojusliikumise energia ьhe vabadusastme kohta (toatemperatuuril 2.436 kJ mol-1 ). Suurused

nдitavad molekulide suhtearvu, mille energia ьletab RT vastavalt 1, 2, 3, 4 ja 5 korda. Keemiliste reaktsioonide aktivatsioonienergiad vхivad ulatuda kьmnetesse kJ mol-1 . Nдiteks aktivatsioonienergiat 50 kJ mol-1 suudab toatemperatuuril ьletada vaid

osa koigist molekulidest. Eespool arvutasime, et 1mM kontsentratsiooni juures kohtuvad substraadi molekulid umbes 108 korda sekundis. Kui aga aktivatsioonienergia ьletab 50 kJ mol, mis on ьsna tavaline biokeemiliste reaktsioonide puhul, siis saavad reaktsiooni astuda ainult
molekuli
sekundis.
See ei ole kuigi suur reaktsioonikiirus ja sellest on ilmne, et organismide eksisteerimiseks on hдdavajalik reaktsioonide aktivatsioonibarjдari alandamine. See viimane ongi ensььmkatalььsi tulemus: ensььmid ei muuda reaktsiooni kulgemise energeetilist lхppefekti (alg- ja lхppseisundite energiate vahet), kьll aga vдhendavad oluliselt vahepealset energiabarjддri, aktivatsioonienergiat.
Aktivatsiooni energiabarjддr vдhendab reaktsiooni kulgemise kiirust, ei muuda aga reaktsiooni tasakaalu. Keemilise reaktsiooni tasakaalu mддrab reaktsiooni alg- ja lхppseisundite energiate vahe. Olgu meil lihtne juhtum, kus ained A -> B neelates (vхi vabastades) energiat. Olgu molekulide siseenergia tase vastavalt EA ja EB. Molekulide suhtearv, mille kineetiline energia ьletab selle siseenergia taseme EA on

ja sama energiataseme EB jaoks on

Logaritmides need avaldised saame

ja

SeisunditeA ja B energiate vahe ja vastavat energiat ьletavate molekulide arv on seotud jдrgmiselt:

Kuigi molekulide siseenergiad EA ja EB vхivad sageli olla negatiivsed (oli ju potentsiaalse energia nullnivoo kokkuleppeliselt valitud) ja valemid (??) kaotavd absoluutskaalas mхtte (kineetiline energia ei saa olla negatiivne, kuigi potentsiaalne saab), on seos (???) E jaoks siiski kehtiv. See seos vдljendabki keemilises tasakaalus olevate ainete molekulide arvu (kontentratsioonide) suhet. Kui reaktsioonis vabaneb energiat (EB < EA) siis on seisus B molekule rohkem kui seisus A ja lхpp- ja algseisus tasakaalus olevate molekulide arvud suhtuvad logaritmiliselt, nagu valem nдitab. Temperatuuri tхus suurendab logaritmi ees olevat kordajat, jдrelikult ainete B ja A kontsentratsioonide suhe peab siis vдhenema, molekulide hulk seisundis A suureneb. Kui reaktsioonis kulub energiat, siis on E negatiivne ja seisundis B on vдhem molekule kui seisundis A. Kui E=0, siis on molekulide arvud seisundites A ja B vхrdsed. Kui tegu on mitme aine vahelise reaktsiooniga, nдit. A + B -> C + D, siis esinevad logaritmi aluses murrus reaktsiooni produktide kontsentratsioonide korrutised lugejas ja substraatide kontsentratsioonide korrutised nimetajas. Seda murdu nimetatakse keemilise reaktsiooni tasakaalukonstandiks.
Nii reaktsiooni tasakaal kui ka kiirus sхltuvad kiirete molekulide osakaalust kogu molekulide arvus. Nдgu eespool mдrgitud, mддrab reakstiooni kiiruse nende pхrkuvate molekulide arv, mille energia ьletab aktivatsioonibarjддri Ea. Kuna nььd on meil ka avaldis kiirete molekulide avu kohta olemas, vхime kirjutada ьldvalemi reaktsiooni kiiruskonstandi jaoks:

Pange tдhele, et molekuli kineetiline energia (temperatuur) tuleb reaktsiooni kiiruskonstanti sisse kahel viisil, ьhelt poolt tхstes pхrke energiat (suurendades kiirete molekulide suhtearvu), teiselt poolt aga suurendab temperatuur pхrgete sagedust, sest keskmine kiirus v