Биофизика
Olgu meil n molekuli kuubis kьljega l. Kuigi nad liiguvad igasugustes suundades, vaatleme x, y ja z-suunalisi liikumise komponente eraldi. Iga molekuli pхrkumisel risti seinaga (molekul ei pхrku risti seinaga, vaid ainult vastavasuunaline komponent) tema liikumise hulk (impulss) muutub suuruselt mv suurusele –mv, seega 2mv vхrra.

Kahe jдrjestikuse pхrke vahelise aja leiame, arvutades selle kui aja, mille jooksul molekul liikus teise seinani ja sealt uuesti tagasi.

Kuigi molekul liikudes pхrkub paljude teistega, vхib impulsi jддvuse seaduse alusel ette kujutada, nagu liikumise x, y ja z-suunalised komponendid kanduksid ьheklt molekulilt teisele ьle ja kuigi lхpuks ei saabu seina juurde tagasi enam seesama molekul, on kulunud aeg siiski seesama, mis oleks olnud ьhe molekuli likumisel ilma pхrgeteta. Nььd teeme olulise fььsikalise eelduse: teame kьll, et molekuli pхrge seinaga toimub momentselt, meie aga kujutleme, et pхrkeprotsess keskmistus ьle kahe pхrke vahelise aja. Rakendame selle aja kohta eespool tuletatud seost impulsi muutuse ja jхu mхjumise aja vahel:

ehk asendades
,
kust

Kuna me keskmistasime pхrkeprotsessi ьle kahe pхrke vaheaja, siis niisugune oleks keskmine jхud ьle kahe pхrke vaheaja, seega pidevalt mхjuv jхud, mis mudaks molekuli liikumise vastassuunaliseks. Newtoni kolmanda seaduse kohaselt mхjub samasuur jхud ka seinale. Meie kuubis kьljega l oli n molekuli. Kuigi nad liiguvad kхikides suundades ja ainult liikumise komponendid on kuubi seintega risti, vхib siiski kujutleda, et pilt oleks sama kui molekulidest n/3 liiguks iga seina suunas risti. Seega oleks kхigi molekulide poolt kuubi kьljele avalduv jхud

Rхhu arvutamiseks tuleb jхud jagada kьlje pindalaga:

Paneme tдhele, et n/l3=n0, mis on molekulide arv ruumalaьhikus. Seega

Viimane valem eeldab, nagu liiguksid kхik molekulid ьhesuguse kiirusega v. Kui molekulide kiirused on erinevad, tuleb arvutada kiiruste ruutude keskvддrtus

ja asendades saame

Gaasi rхhk on vхrdeline molekulide tihedusega ruumalaьhikus ja ьhe molekuli keskmise kineetilise energiaga. Kas dimensioonid klapivad?

Temperatuuri seos molekulide kineetilise energiaga. Olles sidunud rхhu molekulide kineetilise energiaga kasutame edasi gaaside olekuvхrrandit, mis seob rхhu temperatuuriga. nII saame temperatuuri siduda molekulide kineetilise energiaga. Kuna

siis vхime viimase valemi kirjutada kujul

Siin l3 on nхu ruumala n on selles nхus olevate molekulide arv. Kui vхtame molekulide arvuks ьhe mooli ehk n = Na, siis on nхu ruumala vхrdne mooli ruumalaga V0 ja selle rхhk on seotud temperatuuriga olekuvхrrandi kaudu:

Valemi keskmises liikmes on ьhe mooli gaasi kхigi molekulide kineetiliste energiate summa, Ek

Seega,

Oleme leidnud vдga tдhtsa suuruse, ьhe mooli gaasi keskmise kineetilise energia sхltuvalt temperatuurist. Tuletaud seos on хige kerakujuliste molekulide jaoks, mis liiguvad ainult translatoorselt, kuid ei sisalda vхnke- ega pццrlemisenergiat. Tegur 3/2 tuleneb sellest, et iga teljesuunaline liikumise komponent kannab energiat RT/2. Kaheaatomsetes molekulides vхivad aatomid (lisaks molekuli translatoorsele liikumisele) veel omavahel vхnkuda ja tiirelda. Need kas viimast liikumisvхimalust kannavad ka kumbki sellesama hulga energiat, RT/2, ja kaheaatomse molekuliga gaasi mooli koguenergia on seega 5/2RT. Niisugust liikumisvхimaluste arvu nimetatakse molekulide vabadusastmete arvuks ja see mдarab, kui palju energiat tuleb kokku kulutada gaasi temperaturi tхstmiseks ьhe kraadi vхrra vхi kui palju seda vabaneb gaasi jahtumisel. Peame meeles suuruse RT vддrtuse toatemperatuuril:

Selle
suurusega tuleb vхrrelda keemilistes reaktsioonides mooli
kohta vabanevat vхi nхutavat energiat, et mхista
nende kulgemise vхimalikkust. Vхrdleme seda suurust
veel energiaga elektronvoltides. Elektronvolt oli tцц, mida
tuli teha, et elektron viia ьhe voldi vхrra
negatiivsemale potentsiaalile: 1eV=1.602x10-19 J. Kui
viime terve mooli elektrone 1V vхrra kхrgemale
energiale, teeme tццd 1.602x10-19x6.023x1023=96480
J mol-1V-1. See arv on tuntud Faraday arvuna ja
tдhistab tццd, mida tuleb teha, et ьks mool
elektrone viia lдbi potentsiaalide vahe 1V. Vхrreldes
sellega on RT vдike suurus, RT(V) =
2436/96480=0.0253V = 25.3 mV. Bioloogiliselt tдhtsad
potentsiaalide vahed raku- ja mitokondrite membraanidel on 50-150 mV,
seega 2 kuni 6RT. Vхrdleme RT veel valguse kvandi
energiaga. Punase kvandi energia oli 1.8 eV, seega kukkus elektron
punat kvanti kiirates 1.8V vхrra. Punase valguse lainepikkus
on 680 nm. RT (25.3mV) moodustab ainult 1.4% punase kvandi energiast.
RT vхrra erinev energia vдljenduks lainepikkuse muutusena
1.4% vхrra ehk 9.6 nm vхrra. Kuna keskmiselt nii suur
energia on toatemperatuuril pidevalt olemas ja kandub orbitaalidele
ьle molekulide pхrgetes, siis ei saagi aatomid
(molekulid) kiirata enam kindlat lainepikkust vaid ribade laiuseks
kujuneb keskmiselt ±10 nm. Energiale 2436 J/mol vastaks хhus
molekulide ruutkeskmine kiirus
kust v = 410 m s-1 (siin M on mooli mass,
хhu puhul ligikaudu 0.029 kg).
Kuigi tuletasime temperatuuri ja molekulide liikumise kineetilise energia vahelise seose gaaside jaoks, on temperatuuride tasakaalu korral energiad vabadusastme kohta vхrdsed ka vedelikes ja tahketes kehades (tahkistes). Molekulide vabadusastmete arv gaasides, vedelikes ja tahkistes on aga erinev.
Soojusmahtuvus, erisoojus
Eelnevast on selge, kui palju energiat tuleb kulutada ьhe mooli gaasi soojendamiseks ьhe kraadi vхrra. Sхltuvalt vabadusastmete arvust (molekuli ehitusest) on see kas 3/2RT vхi 5/2RT. kus T tдhistab temperatuuri tхusu. Saadud vддrtus on aga хige ainult juhul, kui gaasi ruumala jддb soojenedes samaks ja rхhk seejuures tхuseb. Seetхttu tuleb alati tдpsustada, et tegu on mooli soojamahtuvusega ehk erisoojusega Cv konstantse ruumala puhul. Kui me soojendame gaasi ja lubame tal seejuures paisuda, nдiteks nii et rхhk jддb konstantseks, siis teeb paisuv gaas lisaks veel tццd, tхugates seinu eemale rхhuga p. Gaasi paisumisel tehtud tцц on pV. Teame aga, et ьhe mooli gaasi puhul

Arvestades ka gaasi paisumisel tehtavat tццd tuleb konstantsel rхhul (suurenrval ruumalal) gaasi soojendamisel teha rohkem tццd: ьheaatomse gaasi puhul 3/2RT+ RT=5/2RT ja kaheaatomse gaasi puhul 5/2RT+RT=7/2RT. Seega on gaasi erisoojus konstantsel rхhul (Cp) suurem kui konstantsel ruumalal (Cv). Kasutatud soojusenergiast suurem osa (ьheaatomsete gaaside puhul 60%) jддb gaasi siseenergiaks (molekulide kineetiliseks energiaks), ja vдiksem osa (40%) teeb kasulikku mehaanilist tццd. Niimoodi tццtavad kхik soojusmasinad, nдiteks automootorid, kus bensiini pхlemise teel soojendatakse silindris olevat gaasi ja lastakse sel siis paisuda kolvi alla liikudes ja autot edasi lьkata. Ьlaltoodust on ka nдha, et mida suurem on suhe Cp/Cv seda suurem on gaasi soojendamisel tehtava mehaanilise tцц osa vхrreldes kogu kulutatud energiaga. Ьheaatomsetel gaasidel on see suhe 5/3 kaheaatomsetel aga 7/5.
Gaasi kokkusurumisel tehtav tцц.
Eelmises lхigus vхtsime teadmiseks, kuidas gaasi kokkusurumisel (paisumisel) tehtav tцц sхltub gaasi ruumala muutusest. Tuletame siiski selle valemi. Tцц on jхu ja jхu suunas kдidud teepikkuse korrutis. Gaasis mхjub nхu pinnaьhikule jхud p. Mingile pinnale S mхjub jхud pS. Kui kujutleme, et see pind on nagu kolb, mis vхib liikuda rхhu mхjul, siis liikudes teepikkuse s vхrra tehakse tццd pSs. Aga Ss=V ja tehtud tцц ongi A=pV. Liikumist komponentideks jagades ei jддvad mддravaks ainult pinnaga ristisuunalised komponendid ja gaasi nхu kuju muutustele viivad tangentsiallkomponendid tццd ei tee. Seega, ei ole tдhtis, kuidas ruumala muutub ja missugused on seejuures toimuvad nхu kuju muutused. Kьll on aga oluline, et gaasi rхhk jддks ruumala suurenemisel samaks. See on aga vхimalik ainult siis kui gaasi samal ajal soojendada.
Kui me aga surume gaasi kokku ja seda ei soojenda, vaid hoopis hoiame temperatuuri konstantsena, siis kokkusurumisel paratamatult gaasi rхhk tхuseb. Selles protsessis tehtava tцц arvutamiseks tuleb rakendada integreerimist. Elementaartцц vдikesel ruumala muutusel

Aga gaasi olekuvхrrandist saame rхhu avaldada ruumala kaudu:
.
Asendades ja tuues konstantsed liikmed integraali ette saame

Gaasi oleku vхrrandit kasutades saab avaldada sellesama tцц ka alg ja lхpprхhkude kaudu:
Kuna konstantsel temperatuuril rхhk ja ruumala on pццrdvхrdelised,
,
siis

Viimast valemit kasutame allpool, et leida rakumembraanil ainete kontsentratsioonide erinevusest tulenevat energiat, nn. membraani eneergiseritust. Tuletame meelde, et see valem esitab gaasi paisumistцц (kokkusurumistцц) konstantsel temperatuuril, samal ajal kui valem ?? esitas selle konstantsel rхhul.
Adiabaatne protsess.
Mхlemad ьlalkдsitletud protsessid nхuavad pidevat gaasi temperatuuri jдlgimist ja vдlise soojuse vхi jahutaja kaudu reguleerimist, sest neis mхlemis peab temperatuur igal juhul konstantne olema. Jalgratta- vхi autikummi pumbates oleme tдheldanud, et pump kuumeneb, kuigi me seda otse ei soojenda, vaid ainult surume gaasi kokku. Me lihtsalt ei jahutanud pumpa kьllalt kiiresti, et hoida temperatuuri konstantsena. Niisuguseid protsesse gaasidega, kus vдline soojusvahetus on tдielikult vдlditud, nimetatakse adiabaatseteks. Gaasi adiabaatsel kokkusurumisel gaasi temperatuur tхuseb. See tuleb sellest, et kokkusurumisel seinad liiguvad sissepoole ja seintelt tagasi pхrkuvad molekulid suurema kiirusega kui nad seintele lдhenesid, s.t., seina liikumise kiirus liitb molekuli liikumise kiirusele. Kokkuvхttes gaasi molekulide kineetiline energia suureneb. Gaasi ruumala vдhendamisel on effekt vastupidine, tagasi pхrkudes molekulid aeglustuvad. Selle tulemusena on adiabaatne protsess ьsna keerukas: gaasi kokku surudes rхhk tхuseb kхigepealt ruumala vдhenemise tхttu, aga lisaks veel temperatuuri tхusu tхttu, seega adiabaatses protsessis rхhk muutub rohkem kui isotermilise protsessi korral. Lahustes toimuvates protsessides, mis on bioloogias peamised, on temperatuur tavaliselt konstantne ja adiabaatseid nдhtusi esineb harva.
Molekuli suurus, molekulidevaheline kaugus, vaba tee pikkus
Nii kaua
kui gaasi kokkusurumisel molekulide elektronkatted ei asu pidevalt
ьksteise mхjusfдaris (molekulid ei ‘puutu
kokku’), on rхhu ja ruumala vaheline sхltuvus
vastavuses gaasi olekuvхrrandiga. Rхhk tхuseb
ainult sellepдrast, et molekulide tihedus ruumalaьhikus
suureneb ja nad hakkavad tihedamini seinaga pхrkuma. Цeldakse,
et gaas kдitub nagu ‘ideaalne gaas’, mille molekulid
on nii vдikesed, et kokkusurumist veel ei takista. Vaatame, kui
suured on molekulid pхrkumisraadiuse seisukohast. Vхtame
nдiteks vee molekuli. Vedelas olekus on ьhe mooli vee mass
18 g ja ruumala 18 cm3. Seega, Na
molekuli tдidavad 18 cm3. Ьhe molekuli all olev
ruumala on 18/6.023x1023= 2.989x10-23 cm3.
Sellise ruumalaga kuubi kьlje pikkus oleks
3.10x10-8
cm = 3.10 A. Pхrkeraadius oleks seega 1.55 A. Ka teiste хhus
olevate gaaside molekulide pхrkeraadiused on samas
suurusjдrgus. Toatemperatuuril on хhu moolruumala 24.15 l
= 0.02415 m3. Ьhe molekuli kohta tuleb ruumala
0.02415/Na = 4.0096x10-26 m3, vastav kuubi kьlg
oleks
Molekulide
keskmine kaugus хhus on umbes kьmme korda suurem kui
nende diameeter. Хhku tuleks umbes 1000 korda kokku suruda, et
molekulid lдheneksid kokkupuuteni (molekulidevaheline kaugus
vдheneb kuupjuurega ruumalast). See on ka piir mille juures
ьlaltoodud gaaside olekuvхrrand kehtivuse kaotab. Tдpsuse
kaotab ta aga juba kьmme korda madalamal rхhul, mхnede
gaaside puhul, nagu CO2 ja veeaur, isegi palju varem.
Tдhtis
gaasi parameeter on veel molekuli keskmine vaba tee pikkus, keskmine
liikumisruum pхrkest pхrkeni. See mддrab
nдiteks difusiooni kiiruse. Olgu meil gaas kus on n
molekuli m3 kohta. ьhe molekuli raadius olgu r.
Lihtsustuseks kujutleme, et molekul liigub sirgjoneliselt ja lццb
pхrgetel teised molekulid eemale ise trajektoori muutmata.
Niimoodi liikudes puudutab molekul kхiki teisi, mis asuvad
silindris raadiusega 2r. Kui molekul liigub 1 m pikkuse tee,
siis puudutab ta molekule, mille keskpunktid asuvad silindris
ruumalaga
m3, ja neid oli
.
Kuna 1 m tweepikkusel oli nimitu pхrget, siis iga pхrke
vaheline keskmine vaba tee pikkus oli
,
kus d tдhistab molekuli pхrkediameetrit. Tдpsem arvutus, mis arvestab ka pхrgetel toimuvat trajektoorimuutust, annab veidi suurema keskmise vaba tee pikkuse:

Arvutame jдrgmiste andmetega:

Molekuli vaba tee keskmine pikkus on 1000 A =100 nm, kui molekulide keskmine kaugus on 33 A ja diameeter 3 A.
Keemiliste reaktsioonide kiirust mдaravate tegurite mхistmiseks on vaja teada, kui sageli molekul pхrkub teistega. Ьlalpool lidsime, et molekuli ruutkeskmine kiirus on toatemperatuuril 410 m s-1. Aritmeetiline (lineaar-) keskmine kiirus on sellest veidi madalam, kuid hinnanguks sobib 400 m s-1. Kui vaba tee pikkus on 10-7 m siis pхrgete sagedus tuleb

Kui keemiline reaktsioon toimuks igal pхrkel, oleks see ьlikiire ja reaktsioon toimuks nanosekundite jooksul. Tegelikult on reaktsiooid aeglasemad jдrgmistel pхhjustel. Reageerivad substraadid moodustavad ainult vдikese osa kogu molekulide arvust. Organismide metabolismis tььpiliseks kontsentratsiooniks on millimolaarne (mM), seega 1 millimool liitris. Vesilahuses toimuvate reaktsioonide puhul 1 liiter vett on 1000/18=55.6 mooli. Seega, 1 mM lahuses on substraadi ja vee molekulide suhe 0.001/55.6=1.8x10-5. Kui reageerima peavad kas substraati, mхlemad 1 mM kontsentratsiooniga, on he substraadi molekuli pхrke tхenдosus teise substraadi molekuliga vхrdne teise substraadi molekulide suhtearvuga korrutisega: 1.8x10-5 . Kui pхrkesagedus ьldse on 4x109, siis ьhe substraadi pхrke tхenдosus teise substraadiga on 1.8x10-5x4x109=7.2x104 korda sekundis. Kuna kasutasime gaasi jaoks arvutatud pхrkesagedust, siis on see umbes 1000 korda alahinnatud, sest vedelikus on molekulid ligistikku, on nende efektiivne vaba tee pikkus vastavalt vдiksem. Seega, vedelikus kohtuvad substraadid ikka veel umbes 108 korda sekundis. Ometi ei toimu ka nььd reaktsioon mitte igal pхrkel. Esiteks, pхrkuvad molekulid peavad asuma teineteise suhtes kindlas orientatsioonis, et vajalikud suunatud sidemed saaksid tekkida. Teiseks, peab pхrkuvate molekulide kineetiline energia olema kьllaldane, et ьletada molekuli moodustumisel ees olev energiabarjддr, nn. aktivatsioonienergia. Viimasest lдhemalt allpool, kui vaatleme molekulide energiate jaotust.
Difusioon
Nagu nдgime, on molekulide kiirus toatemperatuuril ьle 400 m/s ja pхrkumisteta kataksid nad ka sellesama vahmaa sekundi jooksul. Tegelikult nad pхrkuvad ja muudavad liikumise suunda iga 100 nm jдrel, mille tulemusena nende tegelik edasiliikumine ruumis on juhuslik ja tunduvalt aeglasem. Aga nad liiguvad siiski ja niisugune molekulide juhuslik ьmberpaiknemine ruumis kannabki nimetust difusioon. Difusioonil on bioloogias suur tдhtsus, olles peamine ainete transpordi mehhanism raku piires, samuti taime ja keskkonna vahel. Difusiooniprotsessis molekulid liiguvad juhuslikult igas suunas. Seejuures kхrgema tihedusega (kontsentratsiooniga) piirkondadest eemale toimub likumine suurema tхenдosusega kui madalama kontsentratsiooniga piirkondadest kхrgama kontsentratsiooniga piirkondadesse. Niimoodi toimub difusiooni kдigus aine kontsentratsiooni ьhtlustumine. On loogiline, et molekulide difusiooniline ьmberpaiknemine ruumis toimub seda kiiremini, mida kiiremini molekulid liiguvad ja mida suurem