Биофизика

Aga nad liiguvad siiski ja niisugune molekulide juhuslik ьmberpaiknemine ruumis kannabki nimetust difusioon. Difusioonil on bioloogias suur tдhtsus, olles peamine ainete transpordi mehhanism raku piires, samuti taime ja keskkonna vahel. Difusiooniprotsessis molekulid liiguvad juhuslikult igas suunas. Seejuures kхrgema tihedusega (kontsentratsiooniga) piirkondadest eemale toimub likumine suurema tхenдosusega kui madalama kontsentratsiooniga piirkondadest kхrgama kontsentratsiooniga piirkondadesse. Niimoodi toimub difusiooni kдigus aine kontsentratsiooni ьhtlustumine. On loogiline, et molekulide difusiooniline ьmberpaiknemine ruumis toimub seda kiiremini, mida kiiremini molekulid liiguvad ja mida suurem on kskmine pхrgetevahelise vaba tee pikkus. Kontsentratsiooni ьhtlustumine toimub seda kiiremini, mida jдrsem on kontsentratsiooni muutus ruumis, s.t., mida suurem on kontsentratsiooni gradient. Gradient on mingi pideva suuruse muutumise kiirus ruumi koordinaadi jдrgi.

Nдiteks toome valemi difusioonikiiruse kohta silindrilises torus, kus ьhes otsas hoitakse kontsentratsiooni C1 ja teises otsas C2, toru pikkus on l ja ristlхikepindala on s:

kus

Nendes valemites l ja S on geomeetrilised parameetrid, mis iseloomustavad difusiooniteed, difusioonikonstant D aga iseloomustab difundeerivat ainet ja difusioonitingimusi:

Nagu nдeme, on difusioonikonstant sхltuv molekulide lineaar-keskmisest kiirusest ja vaba tee pikkusest, kordaja 1/3 tuleneb jдllegi sellst, et liikumist vaadeldakse iga koordinaadi suunas eraldi. Difusioonikiiruse valem, nn Fick’i seadus, on sarnane Ohmi seadusele, mis mддrab elektrivoolu kiiruse lдbi takistust omava traadi.


Difusiooni kiirus ajas ja ruumis


Eelnevad seosed vхimaldavad arvutada difusioonivoo kiirust ruumis konstantse kontsentratsioonivahe (vхi gradiendi) puhul. Gradiendi konstantsuse sдilitamiseks peab molekule pidevalt kuhugi дra kaduma. Nдiteks, taimelehes sьsihappegaas pidevalt neeldub fotosьnteesi kдigus ja seetхttu sдilib lehes madalam CO2 kontsentratsioon kui vдlisхhus. Kui molekule дra ei kao, siis esialgu tekitatud kontsentratsioonivahe kaob mхninga aja pдrast. Aga kui kiiresti see toimub? Difusioonilise liikumise kiiruse teadmine vхimaldab hinnata kui kiiresti molekulid raku sees ьmber paiknevad.

Vaatleme lihtsuse mхttes ьhemххtmelist juhtu. Oletagem, et sьnteesisime mingi kogse metaboliiti raku keskel asuval tasandil ja kьsime, kui kiiresti see difundeerub rakus laiali? Tuletame kхigepealt meelde Fick’i seaduse statsionaarse difusioonivoo J kohta ja defineerime voo tiheduse:


Siin dC/dx on kontsentratsiooni gradient e. kontsentratsiooni muutumise kiirus x-telje suunas, J on defineeritud kui aine voo tihedus, mida mххdetakse pinnaьhikut ajaьhukus lдbinud aine hulgaga, seega mooli m-2 s-1. Voo tiheduse mхiste sissetoomine vхimaldab Fick’I seaduse lihtsasti kirjutada, ilma difusioonitee pikkust ja ristlхiget kasutamata.Valime kaugusel x meie tasapinnast, kus aine eraldus, ьhe ьhikulise pindalaga ruudu ja selle kхrvale kaugusele x+dx kohe teise ruudu, nii et saame nagu хhukese kasti (Joonis). Kohal x, kasti sisenedes, on voo tihedus J, kohal x+dx, kastist vдljudes, on voo tihedus muutunud. Kuna see muutus on vдike, kasutame Taylori ritta arendust ja avaldame

Kuna vдljavoolukiirus ei vхrdu sissevoolukiirusega, peab kasti ainet kogunema (vхi sealt kaduma), sest ruumilisi neeljaid me praegu ei arvesta. Meie ьhikulise pinnaga kastikeses olgu aine hulk alguses Cdx (C on kontsentratsioon, pindala=1). See muutub tдnu aine kogunemisele (lahkumisele) jдrgmise kiirusega

Pдrast dx ja J taandamisi saame nn. pidevuse seaduse:



Seadus pхhineb aine jддvusel ja vдidab, et kui voo tihedus ruumis muutub, siis aine koguneb. Asendame nььd J Fick’i seadusest



See on difusiooni ьldine ajalis-ruumiline diferentsiaalvхrrand. Kolmemххtmelisel juhul tuleb teised tuletised vхtta kolme koodinaadi suunas. Meie ьhemххtmelisel juhul on selle vхrrandi lahendiks funktsioon

Kus M on aine kogumass, mis eraldus protsessi alguses tasapinnal x = 0.

Vхrrandi lahend on eksponent, mis kahaneb x kasvades ruumis kiiresti, kuid ulatub siiski kхikjale, seega peame konkretiseerima kьsimust, ‘kui kaugele aine difundeerub mingi aja jooksul’. Utleme, et meid huvitab, kui kaugel on frondi kхige jдrsem osa, seal kus funktsiooni vддrtus on e-1=0.36. Tingimus, et e astendaja = 1 tдhendab, et

vхi

Difusioonifrondi levides selle kхige jдrsem koht kaugeneb vхrdeliselt ruutjuurega ajast, nдiteks 2 korda kui aeg kasvab neli korda. Aeg, mis kulub mingi distantsi lдbimiseks kahaneb vхrdeliselt kauguse ruuduga. Siit tulenebki, et vдikestel distantsidel on difusiooniline transport efektiivne, kuid kaotab efektiivsuse distantsi kasvades vдga kiiresti.

Anname mхned difusioonikonstandi vдartused (ьhikutes cm2 s-1):

Vees: suhkur 0.52 10-5 Хhus: CO2 0.16

glьkoos 0.67 veeaur 0.24

glьtsiin 1.1 O2 0.20

Ca(Cl)2 1.9

Proteiin 0.1

DNA 0.01

Rusikareegel on, et хhus on difusioonikiirused ligikaudu 10000 korda suuremad kui vees. Vahe tuleneb vдga vдikesest molekuli vaba tee pikkusest vees vхrreldes gaasiga. Raskemad molekulid difundeeruvad aeglasemalt, sest nende liikumise kiirused on vдiksemad, kuna samal temperatuuril on energiad samad, suurema massiga molekulid aga liiguvad aeglasemalt. Kui vхtame difusioonikonstandiks 10-5 cm2 s-1 siis difundeerumiseks kulub jдrgmine aeg:


5 m (raku organellid) 0.006 s = 6 ms

50m (rakud) 0.6s

1 m (organism) 8 aastat

Nagu nдeme, on organellis difusioonikiirus sedavхrd suur, et molekul vхib umbes 200 korda sekundis lдbi organelli difundeeruda. Terve raku mххtmes on see aga ainult paar koda sekundis. Difusiooniline ainete transport organismi piires on aga lootusetult aeglane. Seetхttu metaboliitide kaugtransport toimubki peamiselt voolamise abil, nдrvierutus aga liigub elektri-impulsside abil.


Soojusjuhtivus


Tahkes kehas on eriti hдsti nдha, et soojendades keha ьhte osa jхuab soojus varsti jaguneda ьhtlaselt ьle kogu keha. Soojus nagu difundeeruks laiali. Sama toimub ka gaasides ja see ongi kehade soojusjuhtivus. Kuna soojus on pхhimхtteliselt molekulide kineetiline energia, siis selle ‘laialidifundeerumine’ tдhendab energia ьlekannet pхrgetel, kus kiiremini liikuvad molekulid jagavad oma energia teiste molekulidega. Nii kujuneb kehas lхpuks ьsna ьhtlane molekulide kiiruste jaotus. Et soojusjuhtivuse mehhanism on difusioonile sarnane, siis on ka vastavad valemid sarnased. Nдiteks soojuse liikumine lдbi varda pikkusega l ja ristlхikepinnaga S on


kus kontsentratsioonide vahet asendab temperatuuride vahe ja difusioonikonstanti soojusjuhtivuse konstant

Soojusjuhtivuse konstant on difusioonikonstant korrutatud erisoojusega, mis on tihedus korda massiьhiku soojusmahtuvus .


Sisehххrdumine, viskoossus


Voolamine on molekulide samaaegne ьhesuunaline liikumine. Voolamine toimub nдiteks torudes rхhkude vahe mхjul. Elusolendites toimub voolamine veresoontes loomadel ja juhtsoontes (ksьleem, floeem) taimedel. Voolamine on peamine viis molekulide transportimiseks pikematel distantsidel kui ьhe raku piires. Voolamine vхib olla laminaarne ja turbulentne. Laminaarse voolamise puhul vedeliku vхi gaasikihid torus segunevad ainult difusiooni tхttu, seega vдhe, ja kihid, mis alustasid teekonda toru seinte lдhedal, on seal toru lхpuni. Molekulid, mis alustasid teekonda toru keskosas jддvad samuti sinna kuni lхpuni. Laminaarne voolamine on tavaline peentes torudes, nagu kapillaarsooned ja taimede juhtsooned. Tubulentsel voolamisel toimub pidev keeriseline liikumine toru sees, selgeid kihte asendavad keerised, milles molekulid liiguvad kord sente lдhehedale, kord jдlle kaugemale. Turbulentne voolamine on tavaline jдmedates torudes. Vaadake nдiteks korstnast vдljuvat suitsu, aga sarnane keeriselisus on ka vere voolamisel jдmedamates veresoontes.

Ka voolamine allub sama tььpi proportsionaalsele seadusele nagu difusioon ja soojusjuhtivus, ainult siin on liikumapanevaks jхuks rхhkude vahe:


Pange tдhele, et voolamise puhul on tavaks vхrdetegurit esitada pццrdsuurusena, viskoossusena. Mida suurem on viskoossus , seda aeglasem on voolamine sama rхhkude vahe ja sama voolu geomeetria puhul. Vedelike puhul on viskoossus pхhjustatud peamiselt molekulidevahelistest sidemetest (tхmbejхududest). Kuna need temperatuuri tхustes nхrgenevad (molekulid liiguvad kiiremini ja kaugenevad ьksteisest, keha paisub), siis vedelike viskoossus temperatuuri tхustes vдheneb, voolamine kiireneb. Gaaside viskoossus pхhineb teisel alusel, kuna nendes molekulidevahelised tхmbejхud ei ole tдhtsad. Toru seinte lдhedal liikuvad molekulid pхrkuvad sageli seintega ja nende edasiliikumine piki toru on takistatud. Soojusliikumine aga pillutab molekule ka toru seintest eemale ja vastupidi, eemal olevaid molekule seinte suunas. Nii jдavad seinte poolt tulevad molekulid tsentri pool liikuvatele jalgu ja pidurdavad neid, aga tsentrist seinte poole liikuvad molekulid kiirendavad seinte lдhedal asuvate voolusuunalist likumist. Kujuneb vдlja keskmine kiiruste profiil, mis on ruuthьperbooli kujuga, kusjuures kхige kiiremini voolavad molekulid toru keskel ja seinte дares on need peaaegu paigal (voolamise mхttes, mitte termilise liikumise mхttes). Kuna gaaside puhul viskoossus on tingitud molekulide difusioonist risti voolu suunaga, on ka viskoossustegur seotud molekulide soojusliikumise keskmise kiirusega ja vaba tee pikkusega:

,

kus on gaasi tihedus. Viskoossus ei sхltu gaasi rхhust, kuna rхhu suurenedes tihedus kьll kasvab, kuid vaba tee pikkus proportsionaalselt kahaneb.

Если Вам нужна помощь с академической работой (курсовая, контрольная, диплом, реферат и т.д.), обратитесь к нашим специалистам. Более 90000 специалистов готовы Вам помочь.
Бесплатные корректировки и доработки. Бесплатная оценка стоимости работы.

Поможем написать работу на аналогичную тему

Получить выполненную работу или консультацию специалиста по вашему учебному проекту
Нужна помощь в написании работы?
Мы - биржа профессиональных авторов (преподавателей и доцентов вузов). Пишем статьи РИНЦ, ВАК, Scopus. Помогаем в публикации. Правки вносим бесплатно.

Похожие рефераты: