Биофизика
Eelmises lхigus leidsime, et elektroni leidmise tхenдosuse tihedust esitab lainefunktsiooni ruut (lainefunktsioon vхib olla ka negatiivne, kuid ruut on ikka positiivne). Tхenдosuse tihedus korrutatud vastava ruumi suurusega annab elektroni leidumise tхenдosuse selles ruumiosas. Juhul kui l=0 on lainefunktsioon maksimaalne kohal r=0, seega tuuma vahetus ьmbruses on elektroni tхenдosustihedus suurim. Kuna aga tuum ise on tohutult pisike (ruum vдheneb raadiuse kuubiga!) siis elektroni leidumise tхenдosus otse tuumas on ikkagi vдga-vдga vдike, nagu nдha ka vastavalt jooniselt. Sхltuvalt raadiusesuunaliste leinete arvust moodustab elektron tхenдosuspilve millel on ьks, kaks, kolm vхi enam suurma tihedusega kohta, tuumast keskmiselt seda kaugemal, mida suusrem on n. See langeb kokku Bohri aatomi analььsil saadud tulemusega, et elektron vхib tiirelda kindlatel kaugustel, seda kaugemal, mida suurem on energia, kuid lainemehaanikast nдeme, et elektroni orbiit ei ole mitte kindel joon vaid muutuva tihedusega tхenдosuse pilv.
Pilt lдheb veelgi huvitavamaks kui katsume lainefunktsiooni kolme koordinaadi suunalisi komponente korraga ette kujutada, seega aatomi ruumilist pilti ette kujutada. Aatom on lihtne kerakujuline ainult juhul kui vхnked on ainult raadiuse suunas (l=0 ehk s-orbitaalid). Kui l=1 (p-orbitaalid) on tхusunurga suunas ka vхnge, mis moonutab kerakujulise tхenдosuspilve kaheksakujuliseks. See kaheksakujuline moodustis vхib ruumis paikneda kolmel viisil, vastavalt m=-1,0+1, nii nagu nдidatud joonisel. Kui vдlist magnetvдlja ei ole, siis need erinevad paiknemisviisid koguenergiat ei mхjuta. Magnetvдlja olemasolul aga mхjutavad ja vastavalt jagunevad spektrijooned kolmeks. Siit siis kolmanda kvantarvu nimetuski - magnetkvantarv. Kui l=2 ja tхusunurga suunas on kaks vхnget, tekivad veelgi kummalisema kujuga moodustised viiel erineval moel. Seega, joonisel ?? toodud raadiusesuunalised tхenдosuspilved l vддrtuste 1 ja 2 jaoks on kehtivad nendes ristlхigetes kus raadiusesuunaline tхenдosus on maksimaalne.
Milleks me bioloogilises fььsikas tungime nii sьgavale kvantmehaanikasse? Selleks, et mхista, et ainult tдnu aatomite lainelisele ehitusele on elu vхimalik. Elusstruktuurid moodustuvad keerukast aatomite sьsteemist, mis seostuvad ьksteisega kindlates jдrjestustes ja kindlates suundades. Ruumiline struktuursus on ju valgu molekuli peamine omadus. Kui kхik valku moodustavad aatomid oleksid kujult ьmargused nagu herneterad (nдit. nagu Bohri aatomi ringikujulised orbiidid), siis ei oleks aatomite sidumine kindlates suundades vхimalik. Ei ole ju herneteradest vхimalik kokku panna keerulisi ehitisi, kьll on see aga vхimalik nдiteks Logo elementidest, mis ei ole ьmargused. Isegi lihtne vee molekul nдeks siis hoopis teistsugne vдlja kui aatomid oleksid ьmargused. Tдnu sellele, et p ja d orbitaalid (l=1 ja 2) moodustavad ruumilis kujundeid millel on vдljavenitused kindlates suundades, haakuvad nendega teiste aatomite p- ja d-elektronid moodustades kindlasuunalisi sidemeid. Niimoodi, ьksteisest kindlatel kaugustel ja kindlates suundades paigutatud aatomitest ehituvad ьles elusaine molekulid, nendest omakorda rakud ja koed ja organismid. Aatomite paigutus molekulis ja molekulide omavaheline haakumine mддrabki selle kuidas elusaine ьles ehitatakse. Seega, elu olemust saab mхista ainult mхistes kvantmehaanika pхhialuseid.
Mitme elektroniga aatomid
Kuigi vesinik on ьks tдhtsamaid looduses esinevaid elemente, on bioloogias siiski tдhtsad veel sьsinik, lдmmastik, hapnik ja veel mitmed teised elemendid. Sьsinikul on kuus, lдmmastikul seitse ja hapnikul kaheksa elektroni. Kvantmehaanilist lainevхrrandit saab aga tдpselt lahendada ainult kahe keha jaoks, seega ьhe elektroni ja ьhe prootoni jaoks. Mitme elektroniga aatomites on oluline veel elektronide omavaheline mхju ja selle tдpne arvestamine ei ole vхimalik. Meie siin unustame elektronide vastatstikuse mхju ja kujutame ette, missugune oleks mitme elektroniga aatom kui elektronid omavahel ьksteist ei mхjutaks vaid kхik oleksid vastasmхjus ainult tuumaga.
Kui elektrone on mitu, on ka prootoneid mitu ja vastavalt on tuuma laeng suurem ja elektriline kьlgetхmme tugevam. Seega on tuuma ьmbruses ‘potensiaaliauk’ sьgavam (potentsiaalne energia langeb kiiremini) ja pхhisesundi n=1 lainefunktsioon koondub tuumale lдhemale. Samuti on tuumale lдhemal ka teised, kхrgemale energiale vastavad orbitaalid. Kuidas aga paigutuvad elektronid, kas kхik ьhel, kхige madalama energiaga orbitaalil? Ei, selgub, et tдpselt ьhesuguse lainefunktsiooniga elektrone saab aatomis olla ainult ьks. See on nn. Pauli printsiip, mille kohaselt elektronid jaotuved erinevate energianivoode vahel tдites need madalamast kхrgemani. Seega peaks igale orbitaalile mahtuma ainult ьks elektron, mis on iseloomustatud kolme kvantarvuga n, l, m. Selgub aga, et elektronil on veel ьks omadus, mis lisab veel ьhe kvantarvu, spinn s, mis kirjeldab elektroni sisemine pццrlemise suunda. Kuigi on raske ette kujutada kuidas ьks tхenдosuspilv veel sisemiselt iseenese ьmber pццrleb nagu vдrten (inglise keeles “spin”) ilmneb see sellest, et elektronil on magnetmoment. Iga elektron on nagu pisike magnetike, mis vхib olla suunatud tuuma magnetvдlja suhtes (ka tuumal on magnetmoment) kahes erinevas suunas. Vastavatest vхrranditest tuleneb selle kvantarvu vддrtuseks kas +1/2 vхi –1/2. Ьhele ja samale orbitaalile mahub seega kaks elektroni, ьks spinniga =1/2 ja teine spinniga –1/2. Nььd on meil kдes kхik tingimused, et asuda ьles ehitama paljuelektroniliste aatomite elektronkatte struktuuri: elektrone tuleb juurde lisada orbitaalidele jдrjekorras, alates madalamate energiatega seisunditest kхrgemate suunas, mahutades igale orbitaalile mitte rohkem kui kaks elektroni. Teeme selle programmi lдbi kuni teise perioodi (n=2) kхigi nivoode tдitumiseni, sest see kaasab ka bioloogiliselt tдhtsad elemendid C, N, O.
H: n=1;l=0;m=0;s=1/2 ьks paardumata spinniga elektron, keemiliselt aktiivne
He: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2 kхik elektronid paardunud spinnidega, inertgaas
Li: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2 ьks paardumata spinniga elektron, keemiliselt aktiivne
Be: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2
n=2;l=0;m=0;s=-1/2 kхik elektronid paardunud spinnidega, keemiliselt inertne
B: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2
n=2;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=-1;s=1/2 ьks paardumata spinniga elektron, keemiliselt aktiivne
C: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2
n=2;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=-1;s=1/2
n=2;l=1;m=0;s=1/2 kaks paardumata spinniga elektroni, keemiliselt aktiivne
N: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2
n=2;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=-1;s=1/2
n=2;l=1;m=0;s=1/2
n=2;l=1;m=1;s=1/2 kolm paardumata spinniga elektroni, keemiliselt aktiivne
O: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2
n=2;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=-1;s=1/2
n=2;l=1;m=-1;s=-1/2
n=2;l=1;m=0;s=1/2
n=2;l=1;m=1;s=1/2 kaks paardumata spinniga elektroni, keemiliselt aktiivne
F: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2
n=2;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=-1;s=1/2
n=2;l=1;m=-1;s=-1/2
n=2;l=1;m=0;s=1/2
n=2;l=1;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=1;s=1/2 ьks paardumata spinniga elektron, keemiliselt aktiivne
Ne: n=1;l=0;m=0;s=1/2
n=1;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=0;m=0;s=1/2
n=2;l=0;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=-1;s=1/2
n=2;l=1;m=-1;s=-1/2
n=2;l=1;m=0;s=1/2
n=2;l=1;m=0;s=-1/2
n=2;l=1;m=1;s=1/2
n=2;l=1;m=1;s=-1/2 kхik elektronid paardunud spinnidega, inertgaas
Ьlaltoodud orbitaalide tдitumise jдrjekorrast nдeme, et kхigepealt tдituvad orbitaalid ьhe elektroniga ja alles nende vхimaluste ammendumisel asub teine, vastupidise spinniga elektron samale orbitaalile.
Illustratsiooniks toome tдieliku perioodilise sьsteemi tabeli, mis nдitab orbitaalide tдitumise jдrjekorda ka kхrgema n vддrtuse jaoks kui n=2. Pхhimхte on see, et s-orbitaalidele (l=0) mahub kaks elektroni 2x(m=0); p-orbitaalidele (l=1) mahub kuus elektroni 2x(m=-1,0+1); d-orbitaalidele (l=2) mahub kьmme elektroni (m=-2,-1,0,1,2). Aga juba alates komanda perioodi lхpust tekivad ebaregulaarsused, mis on pхhjustatud sellest, et vхnked tхusunurga suunas on mхnevхrra energiarikkamad kui vхnked raadiuse suunas. Seetхttu pдrast Argooni (Ar) oleks oodata elektronide asumist 3d nivoole, kuid K ja Ca aatomites tдituvad enne hoopiski 4s orbitaalid, mis asuvad energeetiliselt madalamal kui 3d orbitaalid. Alles seejдrel tдituvad jдrjekorras 3d orbitaalid, jдttes 4s orbitaalile kogu aeg 2 (vхi ьks ) elektroni. Seetхttu omab terve rida aineid Sc kuni Zn –ni keemiliselt sarnaseid metallilisi omadusi ja terve see rida kannab ьhist nimetust muldmetallid. Samasugused ebaregulaarsused korduvad veelgi enam kхrgemate n vддrtuste puhul. Bioloogias on olulised elemendid Fe, Cu, Mn, mis vхivad kergesti loovutada ьhe vхi kaks vдliskihi (n=4) elektroni, kuigi eelmises, 3d kihis on veel vabu orbitaale. Neid viimaseid, vabu 3d orbitaale, on loodus osanud kasutada nende aatomite sidumiseks valkudega, et neid paigutada kindlatele kohtadele ja seal fikseerida, samal ajal kui n=4 kihi elektrone saab aatom loovutada vхi juurde vхtta. Seetхttu on nimetatud metallid kхige tььpilisemad elektroni ьlekandjad, olles kinnistatud nn. tsьtokroomidesse (Fe) vхi teistesse valkstruktuuridesse (Cu, Mn).
Huvitaval kombel on plaatina ja kulla (Pt, Au) vдliskihi struktuur sarnane kaaliumi (K) omaga. Viimane on aga keemiliselt vдga aktiivne, samal ajal kui kuld vхib kolmsada aastat merevees pьsida tuhmumata.
Molekulide moodustumine – kovalentne side aatomite vahel.
Orbitaalil ьksi asuv elektron omab magnetmomenti ja pььab paarduda teise, vastassunalise spinniga elektroniga, nii nagu kaks pulkmagnetit tхmbuvad kui pхhja- ja lхunapoolused satuvad vastatstikku. Seetхttu on keemiliste elementide aatomid ja ka molekulid, mille koosseisus on paardumata elektrone, keemiliselt aktiivsed ja neid nimetatakse radikaalideks. Kui lдhedal juhtub olma teine aatom, millel vaba elektron on vastasmдrgilise spinniga, vхiksid need kaks elektroni pхhimхtteliselt paari moodustada, kuid selleks peavad nad enne teineteisele kьllat ligidale saama. Probleem on selles, et dipoolsed magnetid (kahepooluselised) magnetid tхmbuvad piisavalt tugevasti ainult vдikeselt kauguselt, vдlised elektronid aga tхukuvad omavahel juba suurelt kauguselt. Seetхttu molekuli moodustumiseks peavad elektronkatted alguses lдhenedes isegi teatud mддral tхukejхudude poolt moonutatud saama, enne kui tхmbuvad jхud piisava tugevuse saavutavad. Molekuli moodustumine on kvantmehaaniliselt vдga keerukas protsess ja vastavaid lainevхrrandeid tдpselt lahendada ei ole niikuinii vхimalik. Nдiteks on niisuguses kahe paardunud elektroni lainefunktsioonis elektroni maksimaalne tхenдosustihedus otse tuumade vahel. Seega, lisaks spinnide kui magnetite vastastikusele tхmbele on oluline veel mхlema tuuma tхmme nende vahel asuva elektroni suhtes. Meie kursuse piires on piisav mхista, et keemilise sideme kahe aatomi vahel saavad moodustada ainult kaks paardumata elektroni, millel on vastassuunalised spinnid, ja paardunud elektronidest tingitud tugev aatomitevaheline tхmme on mхjus ainult vдikestel kaugustel.
Vaatleme molekuli moodustumist energeetilisest aspektist. Kui kaks aatomit asuvad kaugel, vхib nende omavahelise mхju potentsiaalse energia lugeda nulliks (mхju ei ole). Lдhenedes hakkab tunda andma kхigepealt vдliste elektronide omavaheline tхukumine. Seda tхukejхudu ьletades potentsiaalne energia suureneb, muutudes positiivseks. Potentsiaalse energia suurnemine toimub loomulikult kineetilise energia vдhenemise arvel, s.t. molekulid lдhenevad inersi tхttu ja lдhenedes kiirus aeglustub. Kui algkiirus oli kьllalt suur vхivad elektronid ьksteisele nii lдhedale sattuda (potentsiaalne energia saavutab maksimumi), et antiparalleelsete spinnidega elektronide tхmme hakkab domineerima Seevastu elektronpilvede tхukumine isegi vдheneb, sest elektronid asuvad nagu ьksteise sees, orbitaalid osaliselt kattuvad. Tхmbejхu sfддris hakkab potentsiaalne energia uuesti kahanema, kineetiline seevastu aga suurenema. Tuumade teatud omavahelise kauguse puhul saabub potentsiaalse energia miinimum, aga muidugi uuesti kineetilise energia maksimum. Kui selles seisus aatomipaar energiat дra ei anna, siis stabiilset molekuli ei moodustu. Pхrgates naabermolekuliga vхi energiakvanti kiirates saab ьlearusest energiat vabaneda ja siis stabiliseerub potentsiaalse energia miinimumi seisund. Pange tдhele, et vabanenud energia muutub just kogu molekuli energiaks, mitte uuesti nendesamade aatomite kineetiliseks energiaks, mis reaktsiooni astusid. Reageerivad aatomid on oma kineetilise energia abil ьletanud nn. aktivatsioonienergia barjддri ja moodustanud stabiilse molekuli, vabanedes seejuures ьlearusest energiast. Uus energiamiinimum, mis vastab molekuli olekule, vхib olla kas madalam vхi kхrgem kui aatomite esialgne potentsiaalse energia nivoo (null). Kui lхppnivoo on madalamal kui algnivoo, siis selles reaktsioonis vabanes energiat (ka see muutus molekulide liikumise energiaks, soojuseks). Kui lхppnivoo on kхrgem kui algnivoo, siis reaktsioonis kokkuvхttes neeldus kineetilist energiat, s.t. osa aatomite kineetilisest energiast ei muutunud mitte molekulide kineetiliseks energiaks, vaid jдi molekulisiseseks potentsiaalseks energiaks. Niisuguse reaktsiooni tulemusena segu jahtub, molekulide kineetiline energia vдheneb.
Ьlaltoodud mudel ei kehti mitte ьksne molekuli moodudstumise puhul aatomitest vaid ka teiste keemiliste reaktsioonide puhul, mis toimuvad molekulide vahel ja mille tulemusena moodustuvad teised molekulid. Molekulide moodustumise puhul aatomitest on molekuli potentsiaalne energia tavaliselt negatiivsem kui reageerivate aatomite oma (energiat vabaneb). Molekulidevaheliste reaktsioonide puhul esineb nii negatiivsemat kui positiivsemat lхppseisundit.
Paarduda ja kovalentseid sidemeid moodustada vхivad omavahel nii erinevate aatomite s-p ja d-elektronid kui ka s, p, ja d elektronid kombinatsioonides. Vastavalt paarduvate elektronide orbitaali kujule vхivad sidemed kujuneda erineva pikkusega ja erinevate nurkade all. Lihtsaim juht, kui paarduvad kaks s-elektroni, annab tulemusena hantlikujulise molekuli, kus kaks kerakujulist orbitaali on osaliselt ьhinenud (Joonis). s-elektronide paardumisel moodustun nn. -side, millel ei ole kindlat suunda. p-elektronidel on kaheksakujulised orbitaalid ja need vхivad s-elektroniga paarduda otstest. Sel juhul on -side kaheksakujulise p-orbitaali otsa pikenduseks, suund on mддratud p-orbitaali poolt. p-orbitaalid vхivad omavahel paarduda kahel viisil, kas ka otstest (sel juhul on sideme nimetuseks ikkagi -side), vхi kьlgedelt. Viimasel juhul kutsutakse sidet -sidemeks. -sideme oluline omadus on see, et ta ei lase sidet moodustavaid aatomeid omavahel pццrelda, kuna side seda lubab. -sideme nдiteks s- ja p-orbitaali vahel toome vee molekuli, kus s-orbitaaliga vesiniku elektron on paardunud p-orbitaaliga hapniku elektroniga (joonis). -sidemete nдiteks toome lдmmastiku molekuli, milles N aatomites on kolm omavahel risti olevat paardumata p-orbitaali. Ьks neist paardub teise N aatomi p-elektroniga -sideme abil, kuna kaks paarduvad -sidemete kaudu, moodustades nii kolmekordse sidemega seotud (vдga stabiilse, raskesti lхhutava) molekuli.
Vхimalike kovalents-sidemete arv aatomis (aatomi vхimalik valents).
Aatomite pхhiseisundis (madalaimal energiatasemel) on nende kovalents vхrdne paardumata elektronide arvuga, mis oleks
H: 1
He: 0
Li: 1
Be: 0
B: 1
C: 2
N: 3
O: 2
F: 1
Ne: 0
Tegelikult aga ei ole valentssidemete arv alati niisugune ja vхib olla isegi muutlik sхltuvalt ьhenditest. See tuleneb asjaolust, et 2s elektronpaar ei ole mitte vдga tugevasti omavahel seotud ja termiline energia on juba vхimeline seda sidet lхhkuma, viies ьhe 2s elektronidest ьle 2p seisundisse. Selle tulemusena on nдiteks Be ja ka Ca tavaliselt kahevalentsed, kuigi mхlemad sisaldavad pхhiseisundis 2s paari ja mitte ьhtegi p-elektroni. Sama lugu on sьsinikuga: see peaks teoretiliselt olema kahevalentne (2s paar ja kaks paardumata 2p elektroni), kuid on peaaegu kхigis ьhendites, seljuures kхigis orgaanilistes hendites neljavalentne. Ьks 2s elektronidest ergastub kolmandale vabale 2p orbitaalile ja kхik neli teise nivoo elektroni osutuvad mittepaardunuiks. Kui niisugusest ergastusseisundist kiiresti moodustuvad valentssidemed, nii et lisandunud tekkinud sidemetest vabaneb rohkem energiat kui kulus ergastusele, siis on niisugune vahepealse ergastuse kaudu moodustunud neljavalentne lхppseisund energeetiliselt madalalmal tasemel kui ergastumata seisundist moodustunud kahevalentne lхppseisund. Kuna valentssidemete moodustumisel vabanenud energia vхib olla mitmesugune sхltuvalt moodustunus ьhenditest, siis ei ole ka aatomi valents mingi kindel suurus. Kьll aga on kindlam suurus maksimaalne vхimalik valents, mis on mддratud antud peakvantarvule n vastavate s ja p-nivoode ьldhulgaga, eeldades, et teatud ergastusseisundites vхivad need kхik olla asustatud paardumata elektroniga. Niisiis oleks teise perioodi elementide maksimaalne valents 4 (1 s ja 3p orbitaali) ja kolmanda perioodi elementidel 6 (1 s ja 5 p-orbitaali). Kahjuks tekib ka siin erandeid juhtudel kus kхrgema n vддrusega s-orbitaalid on energeetiliselt madalamad kui uhe vхrra madalama n-ga d orbitaalid.
Doonor-aktseptorside. Valents-sideme polariseeritus. Vesinikside.
Siiani oleme eeldanud, et kovalents-sideme moodustavad paardudes elektronid, millest ьks kuulub ьhele ja teine teisele aatomile. Kvantmehaanika lainevхrrandid aga ei tunnusta elektroni ‘kuuluvust’ vaid ainult tema kvantarve (energiaseisundeid). Seetхttu on peaaegu samavддrselt tхenдone juht, kus ьhe aatomi elektronpaar moodustab sideme kasutades teise aatomi tьhja orbitaali. Tдhtis on ainult, et kuuludes kahele aatomile korraga omaks see paar madalamat energiat kui kuuludes ainult ьhele aatomile. Niimoodi moodustuvad nn. koordinatsioonilised -sidemed, mis kasutavad nдiteks Fe aatomi vabu d-orbitaale, et fikseerida seda aatomit erilises valkstruktuuris, nn. tsьtokroomis, kus ta osaleb elektroni ьlekandjana. Tsьtokroomidel on bioenergeetikas esmajдrguline roll.
Kui elektronpaar on moodustanud valents-sideme ja kuulub seega kahele aatomile korraga, siis see ei tдhenda sugugi, et elektronid kuuluvad kummalegi aatomile vхrdselt. Aatomitel on omadus tхmmata kogu paari suuremal vхi vдhemal mддral omaenda orbitaalile, jдttes naabri orbitaali vastavalt tьhjemaks. Selle tulemusena omandab eltronpaari tхmbav aatom negatiivsema kogulaengu kui tema partner ja seda omadust iseloomustatakse aatomi elektronegatiivsusena. Hapnik on ьks elektronegatiivsemaid elemente (Tabel), seega ьhendites