Биофизика
Kovalents-sideme polariseerituse ja doonor-aktseptor-sideme kombinatsioon on bioloogias ьlitдhtis vesinikside. Vesinikside moodustub positiivse osalaenguga aatomi vabaksjддnud orbitaali ja mingi teise aatomi olemasoleva elektronpaari kaudu. Nдiteks vees on positiivse osalaenguga aatomiks vesinik, millelt hapnik on elektroni osaliselt дra tхmmanud, ja millel seetхttu 1s orbitaal on osa aega elektroniga asustamata. Mingi vee molekuli hapnikuaatomi 2s vхi 2p elektronpaar vхib moodustada doonor-aktseptorsideme teise vee molekuli vesiniku osaliselt vaba orbitaali kasutades ajal mil see on vaba. Niimoodi saavad tekkida kovalentse iseloomuga sidemed erinevate vee molekulide vahel, mis neid seovad. Tulemusena on vesi vedelas olekus looduslikel temperatuuridel samal ajal kui tema analoog H2S on gaasiline. Vee juurde pццrdume tagasi vedelike vaatlemisel. Teiste vesiniksidemete nдidetena bioloogias on valgu sekundaarstruktuuri kujundavad vesiniksidemed ja DNA kaksikspiraali kujundavad vesiniksidemed.
Orbitaalide hьbridisatsioon
Nagu цeldud, on sьsinik tььpiliselt neljavalentne, sest ьks tema 2s elektronidest ergastub 2p nivoole ja tekib neli paardumata elektroni, kolm 2p nivool ja ьks 2s nivool. Nende orbitaalid peaksid olema erineva kujuga, mistхttu ka koos sьsinikuga tekkinud molekulid ei tohiks olla sьmmeetrilised. Vaadeldes aga tььpilist sьsinikьhendit metaani (CH4) on leitud, et kхik neli H aatomit on tдiesti identse energiaga seotud ja paigutatud sьmmeetriliselt tetraeedri (ruumilise nelitahuka) tippudesse. Seega peavad kхik neli orbitaali olema tдiesti sarnase kujuga. See on fakt, mis otse ei tulene kvantmehaanilisest teooriast ja millele tuli otsida seletust, pььdes leida loogilisi vхimalusi erinevate orbitaalide kombineerumiseks. Leitigi vхimalus, et uued sьmmeetrilised orbitaalid on kхik sarnased kombinatsioonid nelja erineva orbitaali lainefunktsioonidest, erinevused on ainult selles, missugused p-orbitaali funktsioonid liidetakse ja missugune lahutatakse (s-orbitaal on summas alati positiivselt). Sisuliselt tдhendab see, nagu erinevate orbitaalide lainetused liituksid ja lahutuksid erinevates kombinatsioonides, kuid igas kombinatsioonis esinevad kхigi nelja orbitaali lainefunktsioonid. Niisugune orbitaalide hьbridisatsiooninдhtus on ьsna sagedane ja isegi vee molekulis ei ole hapniku 2p orbitaalidega moodustunud s-sidemete vaheline nurk mitte 90° vaid 104.5°. See nдitab, et hapniku kaks vesinikuga paardunud orbitaali ja kaks hapniku enese paari (2s ja 2p paarid) hьbridiseeruvad kхik vхrdseteks sarnase kujuga orbitaalideks mis suunduvad tsentrist tetraheedri nurkadesse, sarnaselt nagu metaani molekulis, kuid kahel puudub partner H-aatom. Selle tulemusena on doonor-aktseptor iseloomuga vesiniksidet vхimelised moodustama kas elektronpaari, nii 2s kui 2p paarid. Nendest nдidetest on nдha, kuidas tekkiva ьhendi sьmmeetrilisus vхimaldab saavutada ьhendmolekuli kхige madalamat energiaseisundit, hoolimata sellest, et hapniku enese (samuti kui sьsiniku) elektronstruktuur ei ole minimaalse energia seisundis. Teisest kьljest tдhendab see ka seda, et individuaalsete aatomite kvantmehaanilisi orbitaalide kujusid ei saa vхtta aluseks keerukamate ьhendite stereo-struktuuri arvutamisel, vaid mддravaks jддvad keerulise molekuli struktuurist tulenevad energiaseisundid, mis on minimaalsed tavaliselt maksimaalse sьmmeetriaga olekutes.
Resonants
Resonantsi olemuse selgitamiseks vaatleme lihtsat struktuuri, nitraatiooni NO3-(joonis). Selles esineb lдmmastik neljavalentsena, olles saatnud ьhe oma 2s elektronidest praktiliselt tдielikult hapnikule ja vabastades nii maksimaalse koguse valents-sidemeid. Kuigi niimoodi tekkinud struktuur peaks olema ebasьmmeetriline, on katsed nдidanud, et kхikide O-aatomite seoseenergiad on vхrdsed. See on vхimalik kui kaksik- ja ьksiksidemed on pidevas vaheldumises, nii et kaksiksidet ei saa lugeda kuuluvaks kindlale O-aatomile. Sarnane nдide on ka bensooli molekul, kus niisugune kaksik- ja ьksiksidemete vahelduvus katab pikema ringi, sidudes tervelt kuus C aatomit. Kvantmehaanilises kдsitluses tдhendab resonants-ringi vхi ka lineaarse resonants-ahela lainefunktsioon, sarnaselt hьbridisatsiooniga, lineaarkombinatsiooni kхikidest osalevatest lainefunktsioonidest. Seejuures on resoneeruvad sidemed tunduvalt tugevamad kui ilma resonantsita. Samuti vхib resoneeruva lainefunktsiooni ruumiline ulatus olla tunduvalt pikem kui ьhel aatomil. Vastavalt pikeneb ka neelatava (kiirtava) elektromagnetilise kiirguse lainepikkus. Seetхttu on loodus kasutanud resoneeruvaid struktuure nдhtavat valgust neelavate pigmendimolekulide ehitamiseks. Fotosьnteesis kasutatavate pigmentide, klorofьlli ka karotenoidide molekulides on kas ringstruktuuriga vхi lineaarsed reonants-ahelad ja need ained omavad neeldumisribasid nдhtava valguse piirkonnas, samal ajal kui tavalised valgud, aminohapped ja enamik teisi bioloogilisi molekule neelavad ultravioletses piirkonnas.
Ьleminekumetallide kompleksid
Ьleminekumetallideks nimetatakse esimese suure perioodi (n=3) metalliliste omadustega aineid, millel jдrgmise perioodi (n=4) 4s nivool asub ьks vхi kaks elektroni, kuid samal ajal on vabu orbitaale veel 3d nivool (Sc, Ti, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu). Neist bioloogias omavad elektroni edastajatena suurt tдhtsust Mn, Fe, ja Cu. Bioloogilistes struktuurides on oluline, et aktiivsed aatomid, mis tegelikult osalevad metaboolsetes protsessides, oleksid kinnstatud ja asuksid vajalikul kaugusel ja vajalikus asendis oma metaboolsete partnerite suhtes, millega neil tuleb suhelda nдiteks elektrone vastu vхttes ja edasi andes vхi mхnel muul moel. Valkstruktuurid tдidavadki seda ьlesannet, et kinnistavad metaboolselt aktiivsed aatomid vajalikesse asukohtadesse. Loomulikult ei saa valkudega seotus vдlistada aatomite termilist vхnkumist ьmber keskasendi, kuid vдlistab pццrlemise ja kindlasti translatoorse liikumise. Aatomite kinnistamiseks saab kasutada kovalentseid sidemeid, mida peab aga olema piisaval hulgal, et takistada liikumist kхikides suundades, jдttes samal ajal mхned valentsid vabaks ka metaboolse aktiivsuse tarbeks. Nendele tingimustele vastavadki kolmanda perioodi ьleminekumetallid, millel on piisavalt tдidetud vхi tдitmata d-orbitaale (kokku viis), et aatomit kinnistada. Seejuures sidemete sьmmeetria kindlustatakse s, p ja d-orbitaalide hьbridisatsiooniga. Tabelis toome mхned andmed bioloogiliselt oluliste aatomite jaoks.
Elektronkonfiguratsioon Mn Fe Cu
M 3d54s2 3d64s2 3d104s1
M2+ 3d5 3d6 3d9
M3+ 3d4 3d5 -
Ionisatsioonipotentsiaal (eV)
esimene 7.43 7.87 7.72
teine 15.64 16.18 20.29
kolmas 33.69 30.64 37.08
Iooni raadiused (A)
M 1.17 1.16 1.17
M2+ 0.80 0.77 0.72
M3+ 0.66 0.63 -
Orbitaalide hьbridisatsioon ja aatomi geomeetriline struktuur
Hьbridisatsioon Aatomi kuju Sidemetevaheline nurk
sp Lineaarne 180°
sp2 Tasapind, kolmnurk 120°
sp3 Tetraeeder 109°28’
dsp2 Tasapind, ruut 90°
dsp3 Trigonaalne kaksikpьramiid 90°
120°
d2sp3 Oktaeeder 90°
Rauaaatomi kasutamise nдiteks bioloogias on heemid, kus Fe aatom (klorofьllis aga raua asemel Mg) asetseb tasapinnalise porfьriiniringi keskel, olles kinnitatud koordinatsioonisidemetega. Heemid moodustavad aktiivosa sellistes valksьsteemides nagu hemoglobiin, mьoglobiin, tsьtokroomid ja mхndes fermentides, nagu katalaas, peroksьdaas. nII nagu aromaatilistes molekulides (nдit. bensool) tavaliselt, on ka porfьriiniringis pikk resonants-ahel, mille tulemusena elektronid on ‘delokaliseeritud’ ja nende lainefunktsioonid haaravad tervet ringi. Ringis osalev N aatom, sхltuvalt asukohast, on ise ringi seotud kas kahevхi kolme sidemega ja moodustab sideme rauaga vastavalt kas ьhe paardumata elektroni vхi oma 2s elektronpaari abil, doneerides selle raua vabale 3d orbitaalile. Nii fikseeritakse N aatom neljast nurgast nelja ligandiga. Viiendaks ligandiks ristisuunas on tihti aminohappe histidiini ьks N aatomitest mis doneerib oma elektronpaari teisele Fe 3d orbitaalile. Niisiis on Fe aatom fikseeritud jдttes selle 4s2 elektronid vabaks bioloogilistereaktsioonide tarbeks. Tavaliselt on need elektronid lahkunud ja aatom asub F2+ seisundis. Hemoglobiinis, mille molekulmass on 65000, on neli subьhikut nelja heemiga. Mьoglobiinis on ьksainus subьhik ьhe heemiga. Hemoglobiinis on kuuendaks ligandiks kas hapnik vхi vesi, sхltuvalt kas hemoglobiin on hapnikuga rikastatud vхi mitte. Ka siin moodustub side sel teel, et hapnik doneerib oma elektronpaari Fe orbiidile, jдttes O2 molekuli (vхi H2O molekuli) terveks. Vee ja O2 kхrval on seostumisaktiivsed veel CO ja NO, kusjuures CO seostub mьoglobiinile umbes 50 korda ja hemoglobiinile isegi 200 korda tugevamalt kui O2.
Tsьtokroomides on Fe viis ligandi samad kui hemo- ja mьoglobiinis, kuid kuna tsьtokroomid ei kanna molekule, vaid ainult elektrone, siis on ka kuues suund seotud bioloogiliselt passiivse ligandiga, kasutades selleks tavaliselt aminohappe metioniini S aatomi elektronpaari. Elektronide vahetus toimub F2+/F3+ seisundite vaheldumise teel.
Peptiidside
Valkude struktuur on suuresti mдaratud peptiidsideme omadustega, mis seob aminohapped pikaks ahelaks, polьpeptiidiks. Side moodustub ьhe aminohappe karboksььlrьhma –COOH ja teise aminohappe aminorьhma –NH2 vahel, vee eraldumise teel, andes tulemuseks -CO-NH- sideme. Struktuurselt nдeb side vдlja jдrgmine:
Rцntgenstruktuuranaььs aga nдitas, et C-N side, mille tavaline pikkus on 0.147 nm, on peptiidsidemes lьhem, 0.132 nm. See tдhendab, et ьhekordse sideme asemel moodustub tegelikult kahekordne side, vдhemalt osaliselt. Seletus on siin jдrgmine. Tдnu oma elektronegatiivsusele tхmbab O aatom kogu struktuuri elektronpilve eneda suunas jдrjekorras N->C->O. Selle tulemusena O paardumata elektron saab endale paarilise ja ьks kovalentsetest sidemetest O-C vahel osaliselt katkeb. Selle asemel aga N jддb ьhest elektronist osaliselt ilma ja tema elektronpaar pььab uut paarilist leida. See on saadaval C aatomis, mis kaotas sideme O-ga ja loob uue sideme N-ga. See uus side aga vaheldub pidevalt vanaga, nii et tegelikult on O=C=N sьsteem seotud nagu pooleteise sidemega pidevalt. Seejuures kхik kolm aatomit hьbridiseeruvad ьhesugusteks sp hьbriidideks. Orbitaalid O(sp2) ja C(sp2), samuti nagu C(sp2) ja N(sp2) kattuvad pikisuunas, moodustades -sidemed. Kolm p-orbitaali N, C ja O aatomites kattuvad kьlgsuunas -sidemetega risti ja moodustavad delokaliseeritud -elektronide sьsteemi. -sidemed keelavad C-N aatomite vahelisel sidemel pццrlemise. Joonis nдitab, kuidas lхpptulemusena O-C-N-H aatomid paigutuvad ьhte tasapinda, jдigalt fikseerides nende omavahelise asendi. Pange tдhele, et O ja H aatomid asuvad ahela vastaskьlgedel (nn. trans-konfiguratsioon), mis valgu sekundaarstruktuuri moodustumiseks on oluline. Niisugused fikseeritud sidemed moodustavad ьhe kolmandiku kogu peptiidahela sidemetest. Pццrlemisvхimalus jддb alles kahel kolmandikul ьlejдanud sidemetest, aminohapete sisemistel C-N ja C-C sidemetel. Niisugune piiratus jдtab oma jдlje valgu sekundaarstruktuurile. Kui ьlejддnud sidemed pццrduvad, tekib peagi olukord, kus iga mingi aminohappe O-aatom satub piisavalt ligistikku jдrjekorras kolmanda aminohappe H-aatomiga, et nende vahel moodustuks vesinikside (tдnu ьlalmainitud trans-konfiguratsioonile). Need vesiniksidemed fikseerivad pццrlemis-sammu ja kokkuvхttes moodustub aminohapetest spiraalne struktuur, nn. -spiraal (alternatiivne vхimalus on siiski ka nn. -voldik).
Seega, valgu moodustumisel osalevad kхik eespool kirjeldatud kovalents-sidemete omadused, nagu - ja - konfiguratsioon, polariseeritus (elektronegatiivsus), doonor-aktseptor-iseloom, hьbridiseerumisvхime, delokaliseerumine (resonants). Kuigi kvantmehaanika ei ole vхimeline tдpselt ette ennustama kхiki neid kombinatsioone, on tema abil nende esinemine vдhemalt seletatav. See demonstreerib veel kord, kuivхrd olulised on kvantmehaanilised nдhtused elu alusena. Pealegi, tundub, et sedalaadi kombineeritud sidemed vхivad esineda ka molekulide vahel, avardades molekulaarstruktuuri mхistet kхrgematele organisatsioonitasemetele, ja miks mitte kuni organismi tasemeni vдlja. On ju vдga raske uskuda, et pдrilikkuse detailid, nagu nдojooned, kхnnak, hддlekхla jne. on ainult geenide ekspressiooni regulatsiooni tulemusel sьnteesitud valkude erinevate koguste kombineerumise tulemus. Ehk on siingi mдngus suunatud sьntees, struktuuride laienemine kindlates suundades, mis on vхimalik ainult molekulidevaheliste sidemete suunatuse tulemusena. Kursuse jдrgnevates osades vaatlemegi molekulide ьhendusi, kuid siiski kхige lihtsamaid, neid mida fььsika seaduste alusel veel kьllalt hдsti kirjeldada saab. Need on gaasid, vedelikud ja tahkised ьldises mхttes.
Gaasid
Aine on gaasilises olekufaasis kui molekulid ei ole omavahel seotud, vaid liiguvad vabalt ruumis, elastselt pхrkudes nii omavahel kui nхu seintega. Elastsed pхrked on niisugused, kus impulsi jддvuse seadus on rahuldatud, s.t. molekulide liikumise energiast osa ei muutu molekuli siseenergiaks (nдiteks nagu piljardikuulide pхrked). Nхu peab gaasi ьmbritsema selleks, et molekulid ei liiguks ruumis laiali lхpmatu kaugele. Niisugusel nхus oleval gaasil on rida omadusi, mida saab mххta ja mis on omavahel fььsikaseadustega seotud. Need omadused iseloomustavad mitte enam individuaalset molekuli, vaid molekulide kollektiivi tervikuna.
Gaaside nдited. Toatemperatuuril on gaasilised ained nдiteks H2, He, N2, O2, F, Ne, Cl, Ar. Tдhtsaim on хhk, mis on gaaside segu (ruumala protsentides, kuiv хhk): N2 (28%), O2 (21%), Ar (1%), CO2 (0.037%). Tavaliselt aga on хhus veel veeauru kuni 2-3%, vastavalt siis teiste komponentide osa vдheneb. Nagu nдeme, vхivad gaasid koosneda ьheaatomilistest (n. vддrisgaasid), kahe- ja kolmeaatomilistest molekulidest.
Gaasi mass. Gaasi hulga mххtmiseks vхib kasutada tema massi kilogrammides. Kuna erinevate gaaside ьksikmolekulid on erineva massiga, siis erinevate gaaside puhul vastab ьhele kg-le erinev hulk molekule. Gaaside fььsikaliste omaduste mддramisel on aga molekulide arv ruumiьhikus olulise tдhtsusega. Seetхttu on massi mххtьhikuks sobiv valida niisugune, mis jдtaks molekulide arvu konstantseks (loomulikult ei ole siis mass kg-des konstantne). Massi mххdetaksegi seetхttu gramm-aatomites vхi gramm-molekulides (gramm-molekuli kutsutakse lьhidalt mooliks). Gramm-molekul on aine hulk grammides, mis on arvuliselt vхrdne selle aine molekulkaaluga. Gramm-aatom on siis vastavalt aine hulk grammides mis on arvuliselt vхrdne selle aine aatomkaaluga. Aatomi ja molekuli kaalu mддrab peamiselt tuuma(de) kaal. Tuumas on nii prootonid kui neutronid, kusjuures element (aine) on mддratud prootonite je elektronide arvuga, neutronite arv ei ole aga pдris kindel. Erineva neutronite arvuga kuid sama prootonite arvuga aineid nimetatakse isotoopideks, ja neil on vastavalt erinev aatom-mass. Seetхttu tuleb erinevate isotoopide segu puhul gramm-mooli arvuliseks vддrtuseks lugeda keskmine aatom-mass. Aatom-massi ьhikuks loetakse 1/12 sьsiniku isotoobi 12C aatomi massist. See ьhik on ьsna lдhedane vesiniku aatomi massile (vдike erinevus tuleb sellest, et prootoni ja neutroni massid ei ole pдris vхrdsed, vesinikus aga neutron puudub). Keskmiste aatom-masside nдited (sulgudes tдhtsamad isotoobid, nurksulgudes radioaktiivsed, tehislikud):
H: 1.008(1,2,[3]); C: 12.011(12,13,[14]); N: 14.007(14,15); O: 15.999(16,17,18); P: 30(31,[ 32])
6800/1 98.89/1.108% 99.4/0.4% 99.76/0.037/0.204% 100%
Nagu nдeme, on isotoopide segus domineeriv ьks ja aatomkaalude erinevused tдisarvudest on suhteliselt vдikesed. Gaasidena esinevad H2, N2 ja O2, nende gramm-molekul on siis vastavalt 2, 28ja 32g ainet.
Kuna mooli mass suureneb proportsionaalselt ьhe molekuli kaaluga, siis on moolis alati ьhepalju molekule, sхltumata molekuli massist. See arv on 6.0228x1023 ja on tuntud Avogadro arvuna.
Gaasi olekuparameetrid
Kuna gaasis molekulid ei ole ьksteisega seotud vaid liiguvad vabalt, pхrkudes omavahel janхu seintega, siis on gaasi ruumala alati mддratud seda mahutava nхu ruumalaga. Peale ruumala on gaasi olekuparameetriteks veel rхhk ja temperatuur. Rхhk on fььsikaline suurus, mida mххdetakse pinnaьhikule mхjuva jхuga, ьhikuks on N/m2 = Pascal (Pa). Gaasi rхhk tuleneb sellest, et molekulid pхrkuvad nхu seintelt tagasi, mхjutades sellega seinu (Newtoni III seadus). Temperatuur iseloomustab gaasi molekulide liikumise kineetilist energiat. Temperatuur on null kui molekulid on paigal ja kasvab vхrdeliselt molekulide ruutkeskmise kiiruse ruuduga (E=mv2/2). Temperatuuri mххdetakse Kelvinites (absoluutse temperatuuri kraadides), igapдevases elus aga Celsiuse skaala jдrgi, kus vee kьlmumistemperatuur loetakse 0° ja keemistemperatuur 100°. USAs mххdetakse temperatuuri Fahrenheiti skaala jдrgi, mille kohaselt 0°C=???°F ja 100°C=???°F. Pange tдhele, et ka temperatuuri puhul on ьhikute sьsteem ebajдrjekindel, temperatuur ei vхrdu ьhe ьhikuga kui molekulide kineetiline energia on ьks J.
Gaasi olekuvхrrand
Kui gaasi ruumala vдhendada sel teel, et nхu ruumala vдhendatakse (nдiteks kui kolb liigub silindris vхi kui pall jддb auto ratta alla), siis rхhk tхuseb pццrdvхrdeliselt ruumala vдhenemisega, nii et

Kui aga gaasi temperatuuri langetada jдttes ruumala konstantseks, siis rхhk langeb vхrdeliselt absoluutse temperatuuriga:

Neid kahte valemit saab kombineerida ja konstandile saab leida absoluutvддrtuse, nii et saame seose, mida nimetatakse gaasi olekuvхrrandiks:

kus R on nn. ggaside universaalkonstant ja n on gaasi moolide arv vaadeldavas nхus. Gaaside universaalkonstandi vддrtus on 8.3147 ja dimensioon on

Rakendades olekuvхrrandit arvutame ьhe mooli gaasi ruumala 0°C ja 101300 Pa juures, mis on normaalne atmosfддrirхhk merepinnal.

Peame meeles, et ьhe mooli gaasi ruumala standard-tingimustel (0°C, 101.3kPa) on 22.5 l. Rхhu tхustes see ruumala vдheneb pццrdvхrdeliselt rхhuga, temperatuuri tхustes suureneb vхrdeliselt absoluutse temperatuuriga. Nдiteks toatemperatuuril ja standardrхhul on mooli ruumala

Keemias kasutatakse ainete kontsentratsioonide vдljendamiseks ьhikut mooli/liitris (molaarsus, M). Mitmemolaarne on хhk toatemperatuuril? Kui ьks mool on 24.15 l siis ьhes liitris on 1/24.15=0.041 M = 41 mM. Kui suur on seejuures hapniku kontsentratsioon? [O2] = 0.21x41 = 8.61 mM. Kui suur on CO2 kontsentratsioon? [CO2]=0.000365x41= 0.0149 mM =15M.
Gaaside molekulaarkineetilise teooria alged
Gaaside molekulaarkineetiline teooria seob makroparameetrid (rхhk, temperatuur) molekulide energiaga. Tuletame nдitena gaasi rхhu molekulide liikumise kiirusest.
Rхhu seos molekulide kineetilise energiaga. Gaasi rхhk nхu seinale tekib sellest, et