Биофизика

tekib nдiteks kхrgete puude veejuhtesьsteemis.


Puude veevarustusest


Ьlal mдrkisime, et kхrgete puude latvadeni ei saa vesi tхusta ainult kapillaarsuse teel, sest vastavad kapillaarid oleksid liiga peened ja omaksid liiga suurt takistust, et transpiratsiooniks vajalikku veehulka lдbi lasta. Seetхttu mхnedel puudel tдidetakse talve jooksul tьhjunud juhetsьsteem kevadel juurte rхhuga, millel on osmoodne pдritolu. See on mahlavoolamise aeg: tьvesse tehtud august voolab mahl vдlja, jдrelikult on tьves suurem rхhk kui vдljas. Juurterхhu abil surutakse ksьleemitorud mahla tдis kuni lehepungadeni. Varsti aga mahla voolamine lakkab, mis tдhendab, et juurte osmoodne rхhk langeb ja ьlesurve tьves kaob. August ei voola enam mahla. Vastavalt peaks tьve ksьleemitorud nььd tьhjenema. Lehtedes on aga torustik vдga peen ja suudab kapillaarsuse abil hoida veesammast ьleval ka mitmekьmne meetri kхrgusel. Takistus ei ole siin probleemiks, sest iga ьksiku lehe transpiratsioon on aeglane, kapillaaride ьlipeen osa on aga suhteliselt lьhike. Nii jддbki suhteliselt jдmedate ksьleemitorude veesammas ‘rippuma’ lehtede peente kapillaaride kьlge. Loomulikult kujuneb niisuguses rippuvas veesambas alarхhk, venitus, mis peaks pхhjustama aurumullide tekke samba sees ja seega samba katkemise. Ksьleemitorudes on aga vesi vдga puhas ja ei sisalda mullitsentreid. Niisuguses ebastabiilses, ьlekuumenenud seisundis (madala rхhu tхttu peaks keema, kuid tsentrite puudusel ei kee) ongi puude ksьleemitorud kogu suve. Kui mingil pхhjusel veesammas mхnes ksьleemitorus siiski katkeb, siis see toru jдabki tьhjaks ja ei tдitu enne kui jдrgmisel kevadel mahlavoolamise ajal.

Veelgi keerulisem on olukord puudes, millel mahlavoolamist ei ole. Neis ei saa tьhjenenud ksьleemitoru enam kunagi uuesti tдita, vaid tuleb kasvatada uus toru, ja nii, et see kasvamise aegu oleks pidevalt veega tдidetud. Selleks tuleb alustada vдga tiheda kapillaaridevхrguga alast, milles vesi kapillaarsuse tхttu on kхrgele tхusnud, kuid takistuse tхttu ei saa seda juhtetoruna kasutada. Niisugused on nдiteks rakkude seinad. Kasutades eelmise aasta kasvuringi torustiku seinu algmaterjalina saab neid paisutada ja laiendada, samal ajal hoides veega tдidetuna. Niimoodi kasvab igal aastal uus ring juhtetorusid, olles kasvu kдigus pidevalt tugeva alarхhu all, venitades veesammast laiemaks. Seetхttu ongi puude ksьleemitorude seinad hдsti paksud, et vastu panna kхrgele vдlisrхhule sisemise alarхhu puhul.


Auramise praktilisi rakendusi


Vee ьlespumpamine kaevust. Siin on probleem sarnane puude veevarustusega, ainult torustik on jдme ja vesi ei ole vaba keemistsentritest. Ьlal asuva imeva pumbaga on vхimalik tekitada alarхhk ja veesammas torus tхuseb, kuid ainult kuni selle kхrguseni mil rхhk torus langeb kьllastava veeauru rхhuni antud temperatuuril (mхnikьmmend mb). Siis hakkab vesi kiiresti aurama ja toru kхrgem osa tдitub veeauruga, mitte vedela veega. Teoreetiliselt on seega imeva pumbaga vхimalik veesammast tхsta kuni rхhuni 1030-20 = 980 mb = umbes 9.8 m. Praktiliselt tццtavad imevad kaevupumbad umbes kuni 8 m sьgavuseni. Sьgavamatest kaevudest saab vett kдtte ainult pхhjapumbaga, mis asub kaevus sees. Seetхttu ongi kхigis puurkaevudes spetsiaalsed pumbad, mis lastakse mitmekьmne meetri sьgavusse kaevutorusse.

Elavhхbebaromeeter. See on sisuliselt samasugune toru nagu kevust vee vхtmiseks, ainult siin imetakse elavhхbedat ьlespoole. Sammas tхuseb, kuni rхhk samba kohal langeb elavhхbeda auru rхhuni (see on toatemperatuuril vдga madal ja ei tule parandina arvsse, seeega rхhk langeb kuni nullini). Vдlisrхhust sхltuvalt on sellega vхrdset rхhku avaldava elavhхbedasamba kхrgus erinev, mille jдrgi mххdetaksegi atmosfддrirхhku ja antakse see ьhikutes mmHg. Normaalrхhk on 760 mmHg.

Хhuniiskuse mххtmine, hьgromeeter. Selles mххduriistas kasutatakse valkkehade (juuste, naha) omadust imada хhust vett ja seejuures paisuda. Vдlisхhu niiskus on tasakaalus valguga ьhinenud veega ja valkkeha ruumala on seda suurem mida kхrgem on хhu niiskus. Juukse venimine kantakse kangsьsteemi abil ьle osutile. Niisugused hьgromeetrid nдitavad хhu suhtelist niiskust protsentides kьllastavast.

Kaste. Kastepunkt. Kaste tekib, kui хhu temperatuur langeb ja хhus sisalduv veeaur, mis kхrgemal temperatuuril veel ei olnud kьllastav, muutub madalamal temperatuuril kьllastavaks. Igale хhu absoluutsele veeauru sisaldusele (partsiaalrхhule) vastab kindel kaste tekkimise temperatuur, mida nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkti kaudu saab хhu niiskust ka mххta, nдiteks jahutades peeglit kuni see tuhmub tekkivast kastest, mххtes seejuures peegli temperatuuri. Veeauru patsiaalrхhk leitakse kui kьllastav partsiaalrхhk kastepunkti temperatuuril.

Хhuniiskuse mххtmine, psьhromeeter. Aurav keha jahtub vee aurumissoojuse tхttu. Auramine on seda kiirem, mida kuivem on vдlisхhk. Seega, mдrg keha jahtub хhutemperatuurist seda rohkem allapoole, mida kuivem on хhk. Keha jahtudes aurumine vдheneb (aurumine on mддratud vee, mitte хhu temperatuuriga). Keha jahtudes hakkab ьmbritsev хhk seda soojendama soojusjuhtivuse tхttu. Teatud temperatuuril tekib tasakaal, kus aurumisest tingitud soojuskadu vхrdub хhust juurdetuleva soojusega. See, nn. mдrja termomeetri temperatuur, on хhutemperatuurist seda madalam, mida kuivem on хhk. Samal ajal sхltub see ka хhutemperatuurist endast. Kasutatakse tabeleid ja valemeid (psьhromeetri valemid), mis seovad mдrja termomeetri temperatuuri хhu suhtelise niiskusega vхi ka veeauru partsiaalrхhuga erinevatel хhutemperatuuridel. Meteoroloogias kasutatakse хhuniiskuse mххtmiseks Assmanni psьhromeetreid, mis koosnevad kahest termomeetrist, millest ьks on kaetud niisutatud batist-tahiga. Vedru- vхi elektriventilaatori abil kiirendatakse хhuvoolu ьle temomeetrite elevhхbereservuaaride, et nii auramine kui ka soojusvahetus vдlisхhuga mхlemad kiireneksid.

Soome saun. Soome saunas vхib хhu temperatuur olla kuni 120-130 °C, ometi on seal vхimalik mхnusalt viibida. Seda vхimaldab auravate kehade jahtumine vee aurumissoojuse tхttu. Kuumas ja kuivas хhus aurab vesi vдga kiiresti ja seetхttu aurav keha jahtub. Kui juba kord higistate, siis ei tundugi 110°C temperatuur enam nii kuumana, sest nii kuumas kuivas хhus on mдrja termomeetri temperatuur kusagil 40-50°C vahel. Kui aga leili vista, siis хhk niiskub ja otsekohe tundub kuumana, kuigi хhu temperatuur ei pruugigi seejuures tхusta.

Kьlmutusmasinad. Vedelike aurumissoojuse tдhtsamaid rakendusi on kьlmutusmasinais. Need masinad tццtavad sel pхhimхttel, et selles ruumiosas, mida soovitakse jahutada, lastakse mingil hдstiauruval vedelikul auruda. Aurumine toimub mingis kinnises nхus, mis on varustatud ribidega хhuga hea soojusvahetuse kindlustamiseks. See on nn. jahutusradiaator vхi aurusti. Aurumise kiirendamiseks pumbatakse gaasilist substantsi kiiresti eemale ja hoitakse aururхhk madalal. Pumba (kompressori) abil surutakse aur kokku ьhes teises nхus (kondensaatoris), kus ta kхrge rхhu tхttu veeldub ja veeldumisel eralduva kondensatsioonisoojuse tхttu ka kuumeneb. Ka see nхu on varustatud ribidega, et eralduvat soojust kiiresti хhule edasi anda ja tekkinud vedelik maha jahutada. Jahtunud vedelik lastakse peenikese dььsi kaudu voolata jдllegi aurustisse, kus on madal rхhk ja vedelik keema lдheb ning aurustub. Niisuguse tsьkli tulemusena neeldub pidevalt aurumissoojust aurustis ja eraldub kondensatsioonisoojust kondensaatoris. Kui aurusti on ьhes ja kondensaatorteises ruumiosas, siis pumbatakse soojust ьhest ruumist teise. Nii tццtabki soojuspump, aga ka iga tavaline kьmkapp. Kьlmkapis on aurustiks tavaliselt karbikujuline ххnsate seintega alumiiniumist karp, kus temperatuur on kхige madalam ja saab jддtistki hoida. Kondensaator aga asub kьlmkapi tagaseinal ja kujutab endast pikka metalltoru, mis on ьhendatud hulga peente vasktraatidega, et soojust vahetavat pinda suurendada. Kьmkapp pumpab soojust kapi seest vдljapoole. Kui kapi uks avada, siis tuba tervikuna soojeneb, sest kuigi aurumis- ja kondensatsioonisoojus teineteist tasakaalustavad, eraldub kompressorist ikkagi lisasoojust detailide hххrdumise tхttu. Kuni viimase ajani kasutati aurustuva ainena (soojuskandjana) freooni FH??. Kahjuks on see kerge atmosfддrirхhul gaasiline aine, mis хhku sattudes tхuseb stratosfддrikihtidesse ja kahjustab Maad ultraviolettkiirte eest varjavat osoonikihti. Seetхttu ei ole freooni kasutamine kьlmageneraatorites enam lubatud, vaid see on asendatud millega????.


Lahused, osmoos ja osmoodne rхhk


Lahused on molekulid segud. Lahuse kui segu moodustumise mдaravad lahusti ja lahustunud aine molekulide vahelised tхmbejхud. Kui need on tugevamad kui lahustuva aine molekulide eneste vahel, siis niisugune aine lahustub hдsti, vastupidisel juhul, kui tхmbejхud lahustuva aine ja lahusti molekulide vahel on vдikesed, lahustub aine halvasti. Vдga hea lahustuvusega vхivad kaasneda ruumala muutused, nдiteks on alkoholi vesilahuse ruumala on vдiksem kui komponentide ruumalad eraldi. See nдitab, et lahuses on alkoholi ja vee molekulid ьksteisele lдhemal kui alkoholi molekulid puhtas piirituses. Lahustumisega vхivad kaasneda ka energeetilised efektid. Seesama alkoholilahus soojenb vee ja piirituse segunemisel. Alkoholi molekulid satuvad vee molekulide tхmbesfддri ja lдhenevad vee molekulidele, sьsteemi potentsiaalne enrgia vдheneb, kineetiline (termiline) vastavalt suureneb. Naatriumkloriidi lahustumisel vees lahus aga jahtub tugevasti. Keedusoola NaCl kristallide ja jдд segu on kasutatud jддtise valmistamisel, sest see jahtub kuni –10°C. Lahustumisel soola kristallist eralduvad vaid kiiremini liikuvad aatomid. Vesilahuses on Na+ ja Cl- ioonid ьksteisest polaarsete vee molekulide poolt moodustatud kestaga raldatud ja sьsteemi potentsiaalne enrgia on kхrgem kui NaCl kristallis. Samal ajal on aga tхmbejхud Na ja Cl ioonide ja polaarsete vee molekulide vahel kьllat tugev, et pхhjustada soola head lahustumist. Kui lahus on kьllalt lahja, nii et lahustunud aine molekulid ьksteist eriti sageli ei kohta ja nedevahelised jхud olulist rolli seega ei mдngi, vхib lahustunud ainet kujutleda kui gaasi, unustades seda ьmbritsevad vee molekulid. Missugune vхiks olla “kьllat madal” kontsentratsioon? Teame, et хhk kдitub kьllat lдhedaselt ideaalsele gaasile. Хhu kontsentratsioon on 1 mool 22.4 liitris ehk 44.6 millimooli liitris (44.6 mM). Tuhandekordsel ruumala vдhendamisel, seega kontsentratsioonil 44.6 M хhu molekulid sattusid pidevasse kokkupuutesse. See oleks ддrmus, mille puhul lahust kindlasti gaasina vaadelda ei saa. Praktiliselt ongi nii, et millimolaarsetes kontsentratsioonides oleme хigustatud lahustunud molekule vaatlema ideaalse gaasina, kuid molaarsele lдhenedes tekivad juba ьsna suured kхrvalekalded. Vastavalt saab ideaalse gaasi vхrrandit kasutada rakkude osmoodse rхhu hindamiseks, kui kontsentratsioonid ei ole vдga kхrged.

Rakkude ja organellide membraanid koosnevad lipiidide kaksikkihist, mis on veele lдbimatu ja ka elektrit (ioone) mittejuhtiv (hьgrofoobne, mittemдrgav). Vesi lдbib membraane selles olevate valk-kehade kaudu, mille sisestruktuur vхib olla hьgroskoopne (mдrgav). Mхned valgud on isegi spetsiaalselt mхeldud vee juhtimiseks (akvaporiinid), mхned aga juhivad ioone selektiivselt ja kontrollitult (ioonkanalid). Ьldkokkuvхttes vesi siiski lдbib rakumembraane kьllatki vabalt, kuid paljud ioonid (H+, K+, Na+, dissotsieerunud happejдagid) ja suuremad neutraalsed molekulid (monosahhariidid, disahhariidid) membraani ei lдbi. Seega, vee rхhud kahel pool membraani vхrdsustuvad, sest juhtival membraanil ei saa tekkida rхhkude erinevust, lahustunud molekulide (solventide) osarхhud aga ei vхrdsustu. Tulemusena jддb membraanile mхjuma rхhk, mis on mддratud solventide kontsentratsioonide vahega, olles suurem sealpool, kus konsentratsioon on suurem. Lдhtudes gaaside seadusest arvutame nдiteks, kui suur oleks ьhemolaarse lahuse osmoodne rхhk?

Ьhemolaarses lahuses on sovendi kontsentratsioon ьks mool liitris. Vaadeldes solventi gaasina see tдhendab, et ьhe mooli ruumala on ьks liiter. Normaalrхhul oleks ьhe mooli ruumala 22.4 liitrit. Rхhku tuleb suurendada 22.4 korda, et ruumala vдheneks ьhe liitrini. Seega, ьhemolaarne lahus avaldaks 22.4 kordset normaalrхhku. See arvutus on хige normaaltemperatuuril (0°C = 273K). Toatemperatuuril (293K) on see rхhk kхrgem suhtes 293/273=1.073 korda seega on see 24.04 kordne normaalrхhk. Ьlaltoodud arutlus ьhemolaarse lahuse kohta annab mхnevхrra ьlehinnatud rхhu, sest nii kontsentreeritud lahust ei saa enam vaadelda ideaalse gaasina. Madalamate kontsentratsioonide jaoks aga tuleb hinnagut lihtsalt kontsentratsiooniga proportsionaalselt vдhendada ja tulemus on seda tдpsem, mida madalam on kontsentratsioon. Nдiteks kui ьhes liitris lahuses on 34 g suhkrut on lahus 100 millimolaarne ja selle osmoodne rхhk oleks toatemperatuuril 2.4 kordne atmosfддrirхhk.

Osmoodne rхhk on rakkudes vдga tдhtis. Loomsetes rakkudes, millel puudub tugev raku sein, on osmoodse rхhu regulatsioon esmajдrgulise tдhtsusega. Juba mхneatmosfддriline ьlerхhk raku sisemuses, mis vastab 50-100 millimolaarsele solvendi kontsentratsioonile, vхib pхhjustada vee tungimise rakku ja seega rakkude venimise. Paistetus nдiteks on osmoregulatsiooni hдirituse tulemus. Raku ruumala piirava seina puudumisel nimelt jдtkub vee rakku sisenemine seni kuni solvendi kontsentratsioonid rakus ja vдljaspool seda vхrdsustuvad. Loomsetes kudeds reguleeritakse osmoodset rхhku solvendi kontsentratsiooni abil rakkudevahelises koevedelikus. Solvendi kontsentratsioonid kahel pool rakumembraani vхrdsustatakse vхi hoitakse nede vahel ainult vдike erinevus, nii et vee tungimine rakkudesse oleks kontrolli all.

Taimsete rakkude erinevuseks on nende tugev rakusein, mis koosneb tselluloosist ja pektiinsetest ьhenditest. Ka on taimedes rakkudevahelise ruumi vedelikus solvendi kontsentratsioon ьsna madal. Rakusein ei luba rakul suuremaks venida, vaatamata sellele, et osmoodne rхhk raku sees on suurem kui vдljaspool. Rakk pingestub rхhu all nii nagu хhku tдispuhutud paberikott. Sellist taimerakkude siserхhku nimetatakse turgoriks ja see hoiab lehti ja sageli ka varsi kokku kukkumast. Veekao vхi osmoodse rхhu languse tхttu turgori kaotanud taimede lehed langevad kokku, “nдrtsivad”. Turgorrхhk vхib ulatuda 10-20 atmosfддrini, mis vastab kuni ьhemolaarsele solvendi kontsentratsioonile. Soolastes muldades kasvavates taimedes vхib see veel kuni kaks korda suurem olla. Peamine ‘osmootikum’, molekulid, mis aitavad osmoodset rхhku luua, on kaaliumi ioonid ja orgaaniliste hapete jддgid (nдit. хunhape). Vдga kхrgetel solvendi kontsentratsioonidel hakkab kaasa tццtama ka valkudega seonduv vesi, mis pхhjustab nдit kuivade herneste pundumist vees. Seda rхhku mхnikord mхtteliselt eraldatakse ja nimetatakse rхhu maatrikskomponendiks.


Aururхhk kapillaaris ja lahuse kohal


Kьllastav aururхhk vedeliku pinna kohal on tasakaaluline seisund veest vдljuvate ja difusiooni tхttu sinna tadgasilangevate molekulide voogude vahel. Kui vдljumise kiirus sхltub ainult temperatuurist, siis tagasidiffusiooni kiirus sхltub ka pinna kujust. Nхgus veepind ьmbritseb ruumi kogu alumisest poolsfддris ja see suurendab tagasidiffusiooni tхenдosust. Efekt on siiski vдike kuni pinna kхverusraadius on palju suurem molekuli vaba tee pikkusest, kui suureneb kiiresti pinna kхverusraadiuse vдhenedes. Vдga vдike kхverusraadius peab aga olema vee pinnal kхrgete puude lehtedes olevates kapillaarides, mis hoiavad veesammast kuni mitmekьmne meetri kхrgusel. Seega on oodata, et veeauru kьllastav rхhk puulehtede rakkude vahelises ruumis on madalam kui kьllastav aururхhk tasapinnalise vee kohal. Kapillaaride kohal oleva aururхhu arvutamiseks saab rakendada lihtsat energeetilist tingimust: aururхhk on just niipalju madalam kuipalju kaaluks niisama kхrge tasapinna kohal kьllastav veeauru sammas:


kus pw on aururхhk tasapinnalise vee kohal ja p’w on tegelik aururхhk w on kьllastava veeauru tihedus. Asendades sambakхrguse h kapillaartхusu valemist saame


kus r tдhistab vedela vee tihedust. Valem sisaldab veeauru tihedust, mis tuleb leida veeauru rхhust kasutades gaaside seadust. Teame, et kui kogu gaas oleks veeaur, siis ьhe mooli ruumala rхhul p ja temperatuuril T oleks


(unustame hetkeks, et veeaur ei ole ideaalne gaas ja toatemperatuuril ei saa kogu atmosfдar koosneda veeaurust). Kui kogu atmosfдar koosneks veeaurust, siis tema tihedus oleks

Siiski, mitte kogu atmosfддr ei koosne veeaurust, vaid see osa, mis on mддratud veeauru partsiaalrхhu ja kogurхhu suhtega (veeaur on atmosfддris nii hхredalt, et vхime teda ikkagi vaadelda ideaalse gaasina). Seega on veeauru tegelik tihedus


Aururхhk langeb mitte ainult nхgusa pinna (kapillaarse meniski) kohal, vaid on madalam ka lahuse tasapinna kohal vхrreldes puhta veega. Suhe on siin lihtne: aururхhk langeb suhteliselt niisama palju kui palju on lahuses vee molekule suhteliselt vдhem kui puhtas vees:

,

kus p/p on veeauru rхhu suhteline langus, n’ on lahustunud ja n lahusti molekulide arv ruumalaьhikus. Uhemolaarses vesilahuses on ьhes liitris Na lahustunud aine molekuli ja ьmmarguselt 1000/18=55.6Na lahusti molekuli. Seega ьhemolaarse lahuse kohal on aururхhu suhteline langus

Madalamal kontsentratsioonil on aururхhu langus proportsionaalselt vдiksem.

Lahustunud aine kontsentratsiooni suurenedes langeb mitte ainult aururхhk vaid ka lahuse kьlmumistemperatuur. Ka siin on mхju suhteliselt vдike, ligikaudselt

kus C on lahuse molaarne kontsentratsioon. Kui lahustunud aine dissotsieerub, siis tuleb osakeste arvuks lugeda mхlemad komponendid summana.


TAHKISED


Tahkised ehk tahked kehad on niisugused, mis omavad kindlat

Если Вам нужна помощь с академической работой (курсовая, контрольная, диплом, реферат и т.д.), обратитесь к нашим специалистам. Более 90000 специалистов готовы Вам помочь.
Бесплатные корректировки и доработки. Бесплатная оценка стоимости работы.

Поможем написать работу на аналогичную тему

Получить выполненную работу или консультацию специалиста по вашему учебному проекту
Нужна помощь в написании работы?
Мы - биржа профессиональных авторов (преподавателей и доцентов вузов). Пишем статьи РИНЦ, ВАК, Scopus. Помогаем в публикации. Правки вносим бесплатно.

Похожие рефераты: